MIKS RAHVAD RÄNDAVAD?

 

Aeg muutub ja maailm muutub. Mõnikord on kadunud terved riigid ja rahvad. Või mõni hõim varasemaga võrreldes laiutama hakanud, teine taas maid kaotanud, keegi hoopis uutele aladele asunud. Mis paneb rahvad liikuma?
Rahvad hakkasid rändama juba esimeste inimeste aegu. Inimesed harjusid looduslike tingimustega ja liikusid aeglaselt põhja poole. Just tol ajal kuivas ka osa merest ning inimestele avanes võimalus pääseda kuivalt Aasiast Ameerikasse mööda maismaad. Hiljem järgnes neile uusi ümberasujaid.
Umbes samal ajal asusid inimesed ka Uus Gineale ja Austraaliasse.
Siis oli maailmas veel palju tühja ruumi. Sellepärast jätkus rahvaste rändamine ka hiljem. Uued tulnukad asusid elama põliselanike vahele või asusid maadele, mis põliselanikele näisid elamiseks mitte kõlbavat.
Hobune andis kiired jalad!
Umbes 5000 aastat tagasi kodustati hobune. See sündis kusagil Kesk-Aasias või stepivööndis Amuurist Doonauni. Peagi hakati hobust kasutama ratsaloomana, mis andis tõuke rändkarjakasvatuse arenemisele steppides. Nüüd oli palju kergem asuda ümber uutele karjamaadele.
Peagi selgus, et hobune on hindamatu abimees ka lahinguväljal. Mehed kasvasid maast madalast hobustega kokku ja neist said osavad ratsaväelased. Ratsaväelased hakkasid hiljem vallutama rahvaid, hävitati ja loodi riike.
Ilm sundis inimesi liikuma idast läände. Kui stepivööndis olid niiskemad aastad, siis oli loomadel palju süüa ja palju poegi. Ka inimestel oli siis hea elu. Kui tuli kuivem ilm tekkis raskusi äraelamisega. Lääne pool aga oli kliima niiskem ja seal leidus paremaid karjamaid. Tegelikult sõltus kõik sellest, kui tugev keegi oli.
Inimesed on muutnud oma elupaika ja lahkunud esivanematest sellepärast, et nad otsivad paremaid elutingimusi. On olnud ka teisi põhjus. Näiteks neegrid sattusid Ameerikasse vägivaldsel teel. Neid viidi sinna Aafrikast tööle orjadeks. Sunnitöölised viidi ka Austraaliasse, nemad olid pandud samuti ahelaisse ja nende käest ei küsitud, kas nad soovivad sinna minna.
Tänapäeval on paljud rahvad välja surnud. Nende maa on vallutatud ja seal elavad teised rahvad ja kultuurid.