KODUNE ELU JA TÖÖ II

Vaevalt olid naised loomade talitamisega valmis saanud, kui küla otsast kostis karjase pasunahääl - külakari läks välja. Kui kari välja saadetud, muud vähesed hommikused talitused tehtud, kaeti laud hommikueineks. Siis läks igaüks oma töö juurde. Vanem ise lõpetas Koduväljal külvi, Vootele rakendas hobuse karuäkke ette ja hakkas külvi seemendama, mõlemad sulased saadeti küla ühispõllule kündma, sest vanema talu oli kaks adramaad suur ja iga adramaa kohta tuli saata kaks meest ühispõllule. Uuno läks poja Kaljoga kalale. Perenaine talitas veel kodu ümber, vaatas lapselaste järele, kes mängisid õue all liivaaugus, siis hakkas kuduma eile pooleli jäänud vööd. Orjatüdruk Tani pandi käsikivil vilja jahvatama, kuna peretütar Aime hakkas kangast looma. Lõunaks tulid kõik koju. Vanem oli külviga lõpule jõudnud, Vootele pidi õhtupoolel külvamist jätkama. Rõõmsa meelega tulid koju Kaljo ja Uuno, sest kalasaak oli olnud väga hea. Ainult sulased jäid töö juurde, neile oli toit kaasa pandud. Lõunasöögiks oli leiba, põdraliha ja putru. Kõik see oli lauale kantud savipottide ja puukaussides, kuna piima ja kalja joodi puukannudest ja -kibudest. Pärast lõunasööki läks Uuno Kaljoga sepikotta tööle. Nad meisterdasid juba mitmendat päeva mõõka Kaljole, kes end pidas juba küllalt meheks, et mõõka kanda. Hoolega tõmbas ta lõõtsa, lõi suure vasaraga peale ja pani teraselt tähele, kuidas isa mõõka tegi. Mõõga karastamiseks tõi Kaljo oma käega Hiiemäe tagant Siniallikast vett, sest ainult selle veega karastatud mõõk pidi ta kandjat kõige paremini taplusest kaitsma. Vanem talitas õhtupoole mesilas, sest oli oodata uue pere tulekut.

Loenda meeste tööd kogu päeva jooksul. Loenda naiste tööd kogu päeva jooksul. Mida tarvitati toiduks?

J. Parijõgi, lk.54.