KÜLAKONNA KOOSOLEK

Vastu õhtut hakkas kogunema külamehi vanema maja juurde. Seal aeti veidi juttu, vaadati vanema mesilat ja liiguti siis - kui kõik juba koos - Hiiemäele, kus pidi peetama külakonna koosolek. Kui kõik olid aset võtnud Hiiemäe veerel, algas vanem: " Oleme oma Ülenurme alemaalt võtnud juba kolm saaki, tänavune on neljas. Maa on lahja ja kurnatud. Peame tegema uut alemaad. Nagu mäletate, otsustasime mullu sügisel harimisele võtta jälle Viidaku alemaa, mis on puhanud kakskümmend suve ning kasvanud täis põõsaid ja puid. Sügisel võtsime põõsad maha ja koorisime puud kuivamiseks. Käisin eile õhtu seda alemaad vaatamas, puud ja põõsad on nii kuivad, et võiksime põletamisega alata. Täna öösi luuakse kuu, homme on noorkuu algus - kõige parem töö alustamiseks. Pealegi on praegu välistööde vaheaeg. Allikväljal lõpetati täna töö, kui kellelgi Koduväljal veel midagi teha on, jõutakse sellega ka toime saada muu töö vahel. Mis sellest arvad?" Mehed vastasid läbisegi "Õigus, vanemal on õigus, tööga tuleks alustada." " Siis algame homme - Taara aidaku. Päikese tõusu ajal hakkame minema. Mina süütan esimese haokoo. Ja jääb jälle nii, et esimesel nädalal saadab iga adramaa alemaale kaks meest, hiljem ühe. Raevälja Ülo, sinu talust ei olnud mullu kümne päeva jooksul meest väljas, nüüd saadad sama aja jooksul ühe mehe rohkem. Kas mul on õigus?" Mehed vastuseks; "Õigus, õigus!" Vanem jätkas; "Pärast alepõletamist jääb heinaajani veel mõni päev aega, siis parandame ära linna idapoolse pihttara. Juba möödunud aastal nägime, et palgid on seal pehastanud. Sinnagi peab saatma esimesel päeval iga adramaa ühe mehe paari härgadega, pärast ainult jalamehe. Enne heinaaega, hiljemalt sügiseks, peame valmis saama sellegi tööga, sest võib karta ida poolt sõjakäiku, meie talvel peetud sõjaretkele kättemaksuks. Sügiseks seadku igaüks korda vilja ja muu varanduse panipaigad. Kas külakonnal on veel muid asju arutada?" Muid asju ei olnud. Vanem Meeme puistas ohvrikivile peoga teri ja lausus õnnistust. Siis hakati veidihaaval lahkuma.

Millised ühisüritused olid külakonnal? Kuidas otsustati külakonna ühiseid asju? Kuidas tehti uut alemaad?

J. Parijõgi, lk. 55-56.