GRÖÖNIMAA

Kord vanal ajal purjetasid Euroopast meresõitjad kaugele põhja. Siin avastasid nad maailma kõige suurema saare. Kogu saar oli kaetud jää ja lumega. See oli valge maa. Kuid siiski pandi saarele nimeks Gröönimaa - roheline maa.
Miks pandi saarele niisugune nimi? Seal ei olnud rohelisi metsi ega rohelisi aasu! Sellepärast pandi, et meresõitjad jäid saarele elama ja tahtsid, et see nimi meelitaks sinna teisigi inimesi Euroopast.
Sügisel lähevad päevad aina pimedamaks. Tuleb talv ja siis ei ole neli kuud üldse päeva. On ainult pikk ja pime öö. Mustendavas taevas vehklevad sinised, rohelised, punased virmalised. Ilm on külm ja alatihti puhub vinge tuul. Tormavad lumetuisud. Ent aegamööda hakkavad ilmad valgenema. Udusombuses taevas võib mõnikord näha viivuks päikestki. Lumistele kaljujärsakutele lendava tormilinnud. Need kuulutavad kevadet. Merel praguneb jää. Kitsal rannikualal sulab lumi. Madalad kase- ja pajuvõsastikud lähevad lehte. Õitsevad lilled. Kaljudelt pahisevad alla jõekosed, orgudes peegelduvad järved. Siis lendavad kaljudele pesitsema loendamatud linnuparved. Urust ronib välja rebane, üle kiviklibuse välja lippab jänes, tatsab jääkaru poegadega. Ranna lähedal meres ujuvatel jääpankadel lösutavad hülged.
On käes suvi, mil neljal kuul päike üldse ei looju. Kuid rannast kaugemal kestab talv edasi. Seal ei sula jää ega lumi iialgi. Kitsaste sügavate orgude kaudu liigub jää sisemaalt mere poole. Rannal murdub jää hirmsa praginaga- ja kukub hiiglasuurte pankadena merre. Nii tekivad tohutud ujuvad jäämäed, mis on hädaohtlikud laevadele.
Niisugune on Gröönimaa.
Rannikualadel eluneb mõni üksik Euroopast tulnud inimene. Gröönimaa pärisrahvaks on väikest kasvu tõmmud eskimod. Talvel on eskimod kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui eskimotel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri.
Suvel kolivad eskimod onnidest nahktelkidesse. Nahast on neil ka kerged paadid, millega mehed käivad merest kalu ja hülgeid püüdmas. Naised ja lapsed seavad mägedes jänestele ja lindudele püünispaelu. Kui meestel on hea õnn, saavad nad kätte ka jääkaru.
Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast.
Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi. Samuti asub Gröönimaal kool. Eskimolapsed õpivad koolis lugema ja kirjutama, natuke arvutama ka.
Kõige suurem lõbu eskimolastele on mäest allaliuglemine. Kuid mitte kelguga, sest kelku tehakse seal puust ja puu on väga kallis. Puud ei saa ju Gröönimaal kasvada. Sellepärast lasevad lapsed mäest alla hülgenahal. Üks laps istub ees ja hoiab naha esiäärt ülal, teised lapsed istuvad taga. Sellist lõbu saavad eskimolapsed endale ka suvel lubada, sest lund leidub seal alati.
Täheke, 1965 Nr. 8. lk. 11.

Test

1. Millises suunas tuleb liikuda Euroopast Gröönimaale jõudmiseks?
a. lõuna
b. põhja
c. ida

2. Miks pandi suurele lumega kaetud saarele nimeks Gröönimaa - roheline maa?

.....................................................................................................................

....................................................................................................................

3. Talvel kestab Gröönimaal öö
a. neli ööpäeva
b. terve aasta
c. neli kuud

4. Kuidas tuleb Gröönimaale kevad? Loetle kevademärke:

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

5. Gröönimaal elavad:
a. eksimod
b. esikmod
c. eskimod

6. Valguse ja soojuse saamiseks kasutavad eskimod
a. hülgerasvalampe
b. elektriradiaatoreid ja - pliite
c. lõkketuld

7. Mida tähendab koeri rakendama
a. koeri toitma
b. koeri jälgima
c. koeri kelgu ette siduma

8. Millisest materjalist on valmistatud paadid, millega käiakse suvel kalal ja jahil?
a. puust
b. nahast
c. plastikust

9. Keda kütivad eskimod? Loetle.

..................................................................................................................

.................................................................................................................

10. Kuidas lasevad eskimolapsed mäest alla liugu?
a. kelguga
b. kilekotil
c. hülgenahal