1. Kirjuta õiged kirjavahemärgid püstkriipsude ette. ISA SEITSME TUMMA POJAGA. Ühel isal oli seitse prisket poega | aga kõik seitse olid tummad. Isa ei mõistnud | miks Jumal oli pannud ta peale nii raske koorma. Kord läks ta teise tallu oma naabrile külla ja võttis kaasa kõik seitse poega. Neile pandi seal ette võid, leiba ja mett | mis oli poegadele väga meelepärane. Isa süda | kui ta nägi oma rõõmsaid lapsi, ahastas | sellepärast et need prisked noored inimesed olid tummad. Ta naaber | kes seda märkas, viis ta kõrvale ja ütles: "Ma näen su kurvastust selle üle | et su pojad on tummad. Ma ei pane seda õnnetust sugugi imeks. Kas sa siis sugugi enam ei mäleta | mis sa tegid noorpõlves vaeste lindudega || Sa lõikasid nende keeled suust ära. Nende pesad hukkasid sa igal kevadel ja suvel vaevasid sa nende poegi. Meie keelasime sind küll | aga meie sõnu ei võtnud sa kuulda. Sellepärast on jumal pannud su peale suure nuhtluse | nii et su lapsed ei või sind nimetada armsa isa nimega."   M. Meos "Vaatlusi ja harjutusi õigekirja õppimiseks", H. Laakmanni trükk Tartus 1930, lk. 67.