ARVUTI JA SILMAD

Arvuti iseenesest ei ole kahjulik. Inimene lihtsalt pingutab arvutiga töötades tugevasti
silmi ning tekib silmalihaste ülepinge.

Mida saab muuta, et arvutitöö vähem silmi kahjustaks? Väga palju oleneb sellest, kus on
ekraan-kas silmade kõrgusel või allpool. Viimane variant on parem, sest allapoole on mugavam vaadata. Vahemaa silmade ja ekraani vahel peaks olema 50-70 cm. Parem oleks, kui ekraan asuks silmadest kaugemal; kujutis peab siis muidugi vastavalt suurem olema. Mida lähemal ekraan on, seda rohkem tema vaatamine silma koormab. Soovitatakse, et tähed arvutiekraanil oleksid 5 mm kõrgused.

Ka hämaras töötamine sunnib silma asjatult pingutama. Pidevat tööd arvutiekraani taga ei tohiks olla üle kolme tunni päevas. Võimaluse korral tuleks sageli teha lühikesi pause ja lõdvestavaid harjutusi. Silmade puhkamiseks on hea vaadata kaugusse.

Missugused haigused võivad arvutiga töötamise tagajärel areneda? Kõige suurem probleem on lühinägelikkus, eriti lastel. Täiskasvanu silm on välja arenenud, aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema.
Lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja.


Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit. Alguses tekitab ta kuivustunnet ja ebamugavust, aga hiljem muutub silm punaseks ja rähmaseks. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pilgutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisaravedelik niisutaks silma.

Mida teha siis kui töö sunnib terve päeva arvuti taga istuma? Tõepoolest, on töökohti, kus
ei saa eriti sageli pause teha. Siis tuleb lihtsalt nii palju aega leida, et tõsta korraks pilk ja
vaadata kaugusse, lasta silmi paar sekunditki puhata.