LÜHIKOMÖÖDIA T E G E L A S E D: 1. Karu 2. Hunt 3. Rebane 4. Ronk Ees põõsad ja tee. Tee ääres post sildiga: "Kolhoos "Jõumees"". Taga peedipõld. Teel kohtuvad HUNT ja KARU. HUNT: Ohoo, Mesikäppa ka näha! KARU: Ja Võsavillemit ka! HUNT: Terekest siis! KARU: Terekest! HUNT: Vaatasin juba kaugelt: Mesikäpp nii priskeks läinud. Kuidas käbarad käivad? Kuidas suvevaheaeg läheb? KARU: Mõmm ... Viletsasti. HUNT (imestunult): Kuidas viletsasti? KARU: Mõmm ... nädal tagasi luurasin sovhoosi mesilas. Hiilisin esimese mesitaru manu, toppisin lennuaugu kinni, ja selga! Äkki kuulsin poolel koduteel: pinn ja pinn! Mesilased! Viskasin mesipuu metsa ja pistsin liduma. Enne ei saanud maitadest lahti, kui Sinijärve kargasin. HUNT (naeru kihistades): Või kohe Sinijärve? Kuidas sa sealt välja said? KARU: Mõmm ... Suure vaevaga. Kodus sain mamslilt keretäie otsa. Kuidas siis sinu käbarad käivad, Võsavillem? HUNT: Papa jäi preemiast ilma ja mulle ei ostetudki "kitrat". Mamma ütles täna: "Kui sa niiviisi edasi hulgud, näed kitrat nagu oma kõrvu." KARU: Kehvasti! HUNT: Meie klass tahab sügisel kitrapundi teha. Esimese klassi Eeselgi ostis elektrikitarri. Mehike ise oskab kõigest ühte nooti (jäljendab Eeslit). Mehee! Mina aga olen iga päev harjutanud. Kuula, Mesikäpp! (Hakkab uluma). Auu-auu-auu-plinn-plinn-plänn! KARU: Mis need "plinn-plänn" tähendavad? HUNT: Need on kitralöögid. KARU: Sul ei ole ju kitrat? HUNT: Ohmoon, ma kujutan ette! Kuula veel! (Hakkab uuesti uluma.) Auu-auu-auu-plinn-plinn-plänn! KARU: Vägevasti ulud! HUNT: Ma ei ulu, teen estraadi. Nüüd teevad kõik estraadi, isegi lambad. KARU: Mõmm ... HUNT: Sina, Karu, Hakka õige kontrat lööma! KARU: Kust ma selle "kontra" välja võtan? Mams ei taha mulle "võrrigi" osta. Ütleb, et olen laisk nagu lohe. Paps on jälle mamsli käpa all. Küll oleks tore mööda metsi kihutada! ... Trrr! ... Läikiv võrr jalgade vahel ... Trrr! ... Kõik vahivad ... Trrr! Mams aga kuulis meevargusest, ja suveke ongi mokas! HUNT: Sandisti elame, Mesikäpp! KARU: Sandisti, Võsavillem! (Kostab nuttu.) HUNT: Keegi nutab? KARU: Nutab jah. HUNT: Jänes! KARU: Kes teda jälle kolkis? (Jänes tuleb nuttes.) HUNT: Hei, viripill, tere! JÄNES: Teie ka veel narrite! HUNT: Mis sul siis häda on? JÄNES: Mulle sündisid neli venda ja neli õde. HUNT: Seda lõbusam! JÄNES: Ega ma nendest kõnele ... HUNT: Ise ju kõnelesid? JÄNES: Isa ostis kaheksa hälli. HUNT: Ja siis? JÄNES: Kõik raha läks hällide peale. Jäin uutest pükstest ja kingadest ilma. Nüüdsest peale mina enam hästi ei õpi! Lammas õpib kahtedele, aga temal on laia äärega püksid. HUNT: Lammastel ja eeslitel veab alati. Jäta ulumine! Peame midagi ette võtma. JÄNES (jätab nutmise): Mida? HUNT: Raha on vaja. KARU: Hädasti! JÄNES: Ehk laenate mulle? HUNT: Meil pole enestelgi. KARU (ohates): Ei ole. JÄNES: Teil ka ei ole? Taipan ... Võib-olla näppame kusagilt? HUNT: Ohmoon! Tänapäeval on inimesed ja koerad liialt targaks läinud. KARU: Mesilasedki hüppavad sulle näkku. HUNT: Vanasti varastanud loomad niipalju kui tahes, keegi ei saanud jaole. Nüüd võtad poest ühe kompveki, kohe käskkiri seinal: varas ja nii edasi. JÄNES: Laenata ei saa, varastada ei saa ... HUNT: Mõtleme midagi välja. KARU: Mõtleme ... Mõmm ... (Kostab Rebase laulu.) REBANE (laulab): Jänes hüppas, Hunt kargas, vana Karu lõi trummi, Rein aknast välja, nahkpüksid jalga. JÄNES: Rebane! HUNT: Kitra üle õla! KARU: Ja ise uue jalgratta seljas! HUNT: Aga pere elab peost suhu. (Ilmub Rebane jalgratta ja kitarriga.) 'JÄNES: Tere, Reinuvader! REBANE: Tere-tere, armsad koolivennad! HUNT: Tahtsime sinuga veidi juttu puhuda. JÄNES: Kui ilusad püksid! REBANE: Universaalkauplusest. HUNT: Kollast karva kitarr! (Tõmbab üle keelte.) Vägevad keeled! REBANE: Kultuurkaupadest. KARU: Kolme käiguga jalgratas. Mis mark? REBANE: "Sputnik". Suve lõpul tahan "võrri" osta. KARU (hüüatab): "Võrri"? REBANE: Kirjakeeles öeldes - väikest mootorratast. KARU: Tean, tean ... Mõmm ... HUNT: Reinuvader, su papa on õige rikkaks läinud. REBANE: Minu papa õpetab meid alati: "Hea, kui ma teile söögi ja riidedki muretsen, muu lõbu eest peate ise hoolitsema, sest mina pole mõni miljonär." KARU: Sa siis kõik ise? REBANE: Ise ikka! KARU: Reinuvader, kuidas? JÄNES: Õpeta meid ka! REBANE: Armsad koolivennad, ajaksin teiega meeleldi juttu, kuid mul on väga kiire. JÄNES: Sul on isegi kuldkäekell! REBANE: Jaa, kullassepaärist ostsin, kõike head siis teile! (Läheb lauldes:) Jänes hüppas, Hunt kargas, vana Karu lõi trummi, Rein aknast välja, nahkpüksid jalga. HUNT: Mina küll Rebast ei usu. KARU: Kavaldab, kurivaim. JÄNES: Kindlasti varastas. HUNT: Uurime järele! KARU: Uurime ... Mõmm ... JÄNES: Ja kaebame Lõvile ... Siis alles Rebane saab! HUNT: Ohmoon oled, Jänes! JÄNES: Kuidas"ohmoon"? HUNT: Kui me välja uurime, kust Reinuvader varastab, siis on meie kord kavaldada. KARU: Mismoodi? HUNT: Varastame Reinuvaderi tagant. JÄNES: Ihhihhii! Ja Rein pühkigu suu puhtaks! KARU: Mõmm ... Aga kuidas me uurime? HUNT: Mul tekkis hea mõte. Vaata, sealt tuleb Ronk! Ronk on tark lind, tema juba teab. Mina räägin, teie olge vait! (Ilmub Ronk. Häält magusaks tehes.) Tere, austatud Rongapapi! RONK: Kraak! Ma ei tea, et sinusugusele hulgusele "papi" oleksin. HUNT: Vabandust! Seltsimees Ronk ... RONK: Kraak! Igale lambavargale ma küll seltsimees ei ole. Te peate mind doktor Rongaks hüüdma. Olen kõikide teaduste doktor ... Kas Lõvi pole teile seda koolis õpetanud? HUNT (kimbatuses): Meelest läks! Aga aidake mind viletsat, targem ja kuulsam kõigist, kõikide teaduste doktor Ronk! RONK: Räägi! HUNT: Palun öelge meile, kust Rebane kitarri, jalgratta ja kuldkäekella välja võttis! RONK: Ma ei tungi teiste eraellu. HUNT: Palume teid! JÄNES: Palume! KARU: Palume! HUNT (meelitades): Olete ju kõikide teaduste doktor. RONK: Kraak! Võin ainult niipalju ütelda, et Rebane igal õhtupoolikul kodunt lahkub ja alles pimedas tagasi jõuab, käpad mullased. HUNT: Kus ta siis käib? RONK: Siinsamas. HUNT: Siinsamas? RONK: Siinsamas põllul. Kõik muu selgitage aga ise välja. Kraak! HUNT: Suur tänu teile, doktor Ronk. RONK: Kraak! Nägemist! HUNT: Nägemist! (Ronk läheb ära.) KARU: Mõmm ... Rebane lahkub igal õhtupoolikul ... JÄNES: Ja saabub pimedas, käpad mullased ... HUNT: Käib siinsamas põllul. KARU: Imelik ... Minu nupp küll ei võta. HUNT: Poisid, taipan! JÄNES: Mida? HUNT: Rebane on rahaaugu leidnud. JÄNES: Õigus! KARU: Mõmm ... see võib olla. HUNT: Nuhime välja! KARU: Mõmm ... Teeme tühjaks! HUNT: Tühjaks! JÄNES: Hurraa! Ma saan uued riided! KARU: Ja mina "võrri"! HUNT: Mis siin enam võrridega jännata! Ostame auto või ... või lennuki. Poisid, mu tuju läheb nii roosiliseks, et laseme ühe vägeva joru lahti. Jänes, sina kiunu "viiulit"! Tee proovi! JÄNES (peenikeselt): Ihii! Ihii! HUNT: Hästi! Karu, sina mõmise "trummi"! KARU: Mõmm-põmm! Mõmm-põmm! HUNT: Väga hea! Mina olen solist! Alustame! Üks, kaks, kolm ... (Alustavad kassikontserti.) JÄNES (äkki): Tss! Rebane tulebki! HUNT: Poeme peitu! KARU: Nüüd on meil Reinuke pihus. (Peidavad end põõsastesse.) (Rebane tuleb vilistades, tööriided seljas. Jõuab põlluveerele ning hakkab rohima. Karu, Hunt ja Jänes jälgivad mõnda aega Rebase tegevust, astuvad lõpuks põõsastest välja. HUNT: Jõudu! REBANE (üllatunult): Jõudu tarvis! KARU: Mõmm ... Mis sina teed? REBANE: Lulli löön! KARU: Mõmm ... Sa rohid ju peedipõldu? REBANE: Kui näed, mis sa siis küsid?! HUNT: Sa käid siis tööl ... teenid raha ... REBANE: Ega palja õhu eest jalgratast saa. HUNT (paluvalt): Kas meie ka võime ... KARU: Meie ka! JÄNES: Meie ka! REBANE: Põld siin suur ja lai ... Aga enne pange end brigadiri juures kirja! HUNT: Brigadiri juurde! KARU: Mõmm ... Jooksuga! JÄNES: Mina olen esimene! (Näitab teistele pikka nina ja tormab minema.) E e s r i i e O. Saar * PIONEER LAULAB , MÄNGIB ja TANTSIB * Tallinn 1974 * lk. 98.