SÕNAKUULMATUD KASSIPOJAD

Tegelased: Miis, valge kassipoeg
Kiis, must kassipoeg
Kassiema
Hiireke
Varblane
Kalake

1. pilt

(Üsna mängusirmi keskel asetseb korv, millest - tihedalt üksteise kõrvale surutud - piiluvad välja kassipojad Kiis ja Miis. Korvi kõrval on jahukott, millel on suurte tähtedega "JAHU".)

KASSIEMA (läheb korvi juurde, et veenduda, kas kõik on korras):

Kas minu väikesed on ka sõnakuulelikud? Või teevad jälle rumalusi?

Miis: Me oleme väga paid, silita meid!

Kiis: Me ei tee mingeid rumalusi! Me peseme endid.

KASSIEMA (on mõlemaga rahul ja silitab nende päid): Siis võin teid rahulikult tunnikeseks üksi jätta.

Miis (sirutab pea korvist välja): Üksinda jätta?

Kiis (samuti pead välja sirutades): Tunnikeseks?

KASSIEMA (rahustab mõlemaid ja selgitab): Ma pean jahile minema, hiiri püüdma.

MIIS (hästi paluvalt): Võta meid kaasa, palun võta, mjäu!

KIIS (hästi paluvalt): Me tahame ka hiiri püüda, mjäu!

KASSIEMA (keelduvalt ära pöörates): Ei, ei, selleks olete veel liiga väikesed. Jääge oma korvi ja mängige ilusasti. Ma tulen ju varsti tagasi.

MIIS (kaeblikult): Mjäu, mjäu!

KASSIEMA (silitab mõlemaid lahkumiseks): Varsti olen ju tagasi! Mjäu!

MIIS: Mjäu. (Peidab oma pea korvi.)

KIIS: Mjäu. (Peidab õe eeskujul pea samuti korvi.)

(Kassiema vaatab rahulikult korvi ja lahkub.)

MIIS (tunneb end oma uhkuses solvatud): Ma ei ole enam väike.

Ma olen suur, küllalt suur, et hiiri püüda.

KIIS(samuti mõeldes): Ka mina! Ka mina! (Ronib korvist välja.)

Teeme kord proovi!

MIIS (väheke ebakindlalt): Teeme, teeme! Aga siiski - mis ema selle kohta ütleb?

KIIS (täie veendumusega): Ta on uhke meie üle, mjäu!

MIIS (kahtlus on kadunud): Võib-olla ta rõõmustab tõesti. Tule, Kiis, hakkame ruttu hiirt otsima. (Hüppab kiiruga korvist välja.) Mjäu, ma olen nii erutatud! (Jäävad augu juurde valvama.)

KIIS: Aga võib-olla ta polegi augus. (Miis ja Kiis vaatavad ringi. Hiireke kasutab silmapilku ja hüppab välkkiirelt august välja. Mõlemad hakkavad teda taga ajama.)

MIIS: Püüa ta kinni, Kiis! Ta jooksis sinnapoole. Ta lipsas jahukotti. (Ülimalt ärritatud.) Ruttu järele! (Hiireke on tõesti jahukotti hüpanud, kuhu kassipojad talle viivitamatult järgnevad. Hiireke hüppab välkkiirelt kotist välja, kassipojad puhkides järele, nad on nüüd mõlemad valged.)

KIIS (vaatab otsivalt ringi): Miis, kus sa oled? (Märkab imestunult teist valget kassipoega.) Kes sina siis oled?

MIIS (on Kiisi küsimuse üle väga üllatunud): Kas sa mind enam ei tunne? Ma olen ju Miis, sinu õeke, mjäu!

KIIS (ei ole tal juhtunust täit selgust, kuid leiab selle väga naljaka olevat): Oh, kui tore, sa oled nüüd sama karva nagu mina: nüüd ei oska keegi meie vahel vahet teha.

MIIS: Aga see jahu kõditab mul ninas. Atsih! Atsih!!! (Nii ta aevastab mitu korda järjest.) Atsih! Kurnäu, kurnäu!

MIIS: See läheb üle. Tule, läheme õue, võib-olla hiir jooksis välja.

(Mõlemad lahkuvad.)

2. pilt

(Sirmi serval asetseb ahjutoru - raudahju korstnaga ühendav toru. Lõikheina puhmas märgib tegevuskohta - see on tiigikallas.)

MIIS (tuleb ettevaatlikult lavale): Mu kõht on hirmus tühjaks läinud.

KIIS (talle järgnedes): Minul samuti, mjäu!

(Varblane lendab neist mööda ja istub ahjutorule.)

MIIS (elavnedes ja uuesti erutatult): Vaata, Kiis, hiir on seal!

KIIS: See on lind. Ema on seda mitu korda meile ütelnud. Tule ruttu! Püüame ta kinni.

(Kiis tahab varblast käppade vahele haarata, kuid see põgeneb ahjutorusse. Kassipojad ronivad talle järele, kuid varblane on kiirem ja lendab toru teisest otsast välja. Kui kassipojad välja ilmuvad, on nad mõlemad mustad.)

MIIS (nuttes): Kiis, kus sa oled? Ma ei näe sind. Mu silmade ees on kõik must.

KIIS: Ma olen ju siin. Ära nuta, Miis!

MIIS (hirmunult): Kuidas sa välja näed! Mjäu!

KIIS: (märkab nüüd isegi): Ooh!

MIIS: Nüüd oleme kaks ühesugust musta kassipoega. Kui lõbus!

Lähme, näitame endid kohe emale, küll ta imestab. Mjäu, mjäu!

KIIS: Ei, ma ei taha! Kõigepealt peame hiire kinni püüdma. Muidu ema ütleb jälle, et oleme liiga väikesed hiirepüüdmiseks.

MIIS (kahtlevalt): Me ei leia teda ju üles, Mjäu!

KIIS (hiilib lõikeheinani): Võib-olla on meil siin vee juures rohkem õnne. (Vaatab vette. Miis järgneb talle uudishimulikult. Kalake hüppab veest välja, korraks õhku.)

MIIS (hirmunult): Mjäu, mis see oli? Jälle mõni lind?

KIIS: Oled sina aga rumal, Miis! See oli kala! Tule, püüame ta kinni. (Kiis ja Miis hüppavad vette.)

MIIS (hädaldades): Appi, vesi on märg! Mjäu, mjäu!

KIIS (samuti hädaldades): Appi, vesi on külm! Mjäu, mjäu!

(Kui nad veest väljuvad, on jälle endist värvi, s. t. üks valge, teine must.)

Miis: Uuh, uuh, kui külm mul on!

Kiis: Mul ka! Kurnäu, kurnäu!

(Miis ja Kiis suruvad endid värisedes teineteise vastu.)

MIIS: Ema! Ma tahan koju, koju ema juurde.

KIIS: Mina ka! Ema, kus sa oled?

KASSIEMA (hääl): Miis ja Kiis, kus te olete?

KIIS ja MIS (õnnelikult): Emake!!!

MIIS: Kurnäu, mjäu! Me oleme siin!

KIIS: Siin - vee ääres!

KASSIEMA (ruttab poegade juurde): Mu armsad väikesed!

MIIS (arglikult): Me tahtsime ka hiiri püüda, mjäu!

KIIS (tõsiselt): Me tahtsime sulle ühe hiire tuua, mjäu!

KASSIEMA: Päris ise!

MIIS ja KIIS: Jah, emake, mjäu, mjäu!

MIIS: Ja me oleksime sulle peaaegu ...... väikese kala ......

KIIS (haarab mõttest kinni): ......... ja väikese linnu püüdnud .........

KASSIEMA (mõlemaid katkestades): Küll te hiljem jutustate. Nüüd aga ruttu koju! Lakute oma piima ära ja marss korvi, muidu võite endid veel külmetada. Mu väikesed julged pojukesed!

(Lahkuvad.)

Nõuandeid lavastamiseks

Selleks näidendiks on otstarbekas teha neli kassipoega - kaks valget ja kaks musta. Nuku värvi muutumisel valgest mustaks ja vastupidi - vahetame nuku.
Toapildis vajaliku korvi võime teha vineerist või papist tasapinnalisena või papist selliselt, nagu tegime tünni näidendis "Vaat see on alles trikk". Samuti sobib selleks ilma põhjata korv, millesse kassipojad ära mahuvad. Sellisest korvist väljahüppamise imiteerimiseks tuleb nukuga teha hüpe üles ja siis kiiresti nukk korvi põhja alt läbi tuua.
Jahukott tuleb asetada pukil olevale alusele. Kott peaks olema täidetud mingi pehme materjaliga, siis saab kotti vastavalt liigutades jätta muljet, nagu ajaksid kassid seal hiirt taga. Vaatajate jaoks on tore, kui puhume samal ajal üles väikese jahupilve. Kott peaks olema külalt suur, et nukkude allatõmbamine koti taga näha ei oleks.
Lava ühes servas peaks olema dekoratsioon, mis kujutab kappi või seina. See peaks olema sirmi suhtes poolviltu. Sellesse teeme hiireaugu.
Teise pildi dekoratsioon - murupind tiigikaldaga ja toru - võiks olla ühes tükis kinnitatud sirmi serva külge. Toru on võimalik teha papist tasapinnalisena. Rohukõrte vahelt võib ka veepinda näha olla, kuid see pole oluline. Kalake võib lupsu lüüa ka rohukõrte kohal, mis tiigikallast kujutavad.