PULKNUKUD Pulk-käpiknuku ehk pulknuku pea võime teha mitut moodi ja mitmesugusest materjalist: pabermassist ehk papjeemaseest, puust voolimise või treimise teel, täistopitud sukasäärest, poroloonist (nagu käpiknuku pea), pallist jne. Kõige lihtsam on nuku pead teha tavalisest kummipallist. 10-12 cm läbimõõduga või suurema palli sisse lõigatud august torkame sisse umbes 1,2-2 cm jämeduse pulga. Selleks, et pall pulga otsast ära ei tuleks ega pöörlema ei hakkaks, kinnitame ta kahe naela või kruviga pulga külge. Palli rebenemise vältimiseks tugevdame kinnituskoha riide- või nahatükiga. Et nukk saaks teha kummardusi ja painutusi, lõikame nuku peast umbes 7-10 cm kauguselt pulga läbi ja ühendame ümardatud pulgaotsad uuesti 8-10cm pikkuse tugeva kummivooliku abil, nii et pulga otste vahele jääks väike vahe. Ühendatavad pulgaotsad võime vastavalt vooliku läbimõõdule veidi peenemaks teha. Paindekoht peaks jääma enam-vähem nuku vöökoha kõrgusele. Pallist saame teha põhiliselt ümmargusi nukupäid. Pea suurus on sõltuv palli suurusest. Keerulisema kujuga ja vajaliku suurusega pulk- või käpiknuku pea võime teha pabermassist. Ka võimaldab see vajaduse korral panna nuku pea sisse mehhanisme suu, silmade ja kõrvade liigutamiseks. Pabermassist nuku pea valmistamiseks tuleb kõigepealt võtta vajalik hulk plastiliini või voolimissavi ja torgata see pulga otsa. Sellest pulgast on nuku pead modelleerimisel ja vormivõtmisel hea kinni hoida. Pulk jätab ka valmis nukupea kaela sisse sõrme või pulga sisse panemiseks vajaliku ava. Pea voolime kavandi järgi. Edasi on kaks võimalust. Me võime kleepida mitu kihti paberitükke kliistriga otse plastiliini peale ja seejärel, olenevalt pea kujust, piki kuklajoont või sellega risti lahti lõigata. Eemaldame plastiliini ja kleebime peapooled kokku. Teine võimalus, modelleeritud peast kipsvormi võtmine, on aeganõudvam. Küll aga saab sel juhul võtta ühest ja samast vormist mitu identset jäljendit, ebaõnnestunud kleepimise korral aga tegevust korrata originaali rikkumata. Kõigepealt võtame õhukesed plekitükid ja surume need lehvikukujuliselt ümber nuku pea plastiliini sisse - olenevalt pea kujust kas piki kuklajoont üle nina või sellega risti (ümber kõrvade). Seejärel segame vajaliku hulga kipsisegu ning katame ühe peapoole kiiresti umbes 3 cm paksuse kipsikihiga. Kipsisegu peab olema nii vedel, et ta valguks kõikidesse uuretesse. Et kips tardub ruttu, tuleb tegutseda väga kiiresti. Pärast kipsi tardumist teeme sama teise peapoolega. Seejärel eemaldame plekiribad, eraldame teineteisest vormipooled ja asetame paariks päevaks sooja kohta kuivama. Et vormist jäljendeid võtta, määrime kõigepealt vormi sisepinnad vaseliiniga ja katame väikeste vees niisutatud paberitükikestega (et nuku pea hiljem hõlpsalt vormist välja tuleks). Jälgime, et paber liibuks hästi vormi õnarustesse, muidu saame ebatäpse jäljendi. Seejärel katame õhukese paberilehe (sobiv ka ajalehepaber) parajalt vedela ja ühtlase konsistensiga kliistriga. Kliistriga kaetud paberist rebime väikesi tükke ja kleebime need vormi sisse, kusjuures kleepimist alustame vormi keskelt äärte poole. Vormi sisse kleebime kuni kümme kihti paberit. Kui kihid on erineva värvusega, saame paremini jälgida, kas iga kiht on katnud terve vormi ühtlaselt. Paberikihtidega vaheldumisi võime vormi sisse kleepida ka marli- või vana linase riide tükikesi. Iga kiht tuleb tihedalt vastu eelmist suruda, et kihtide vahele ei jääks õhumulle. Muidu jääb pabermass õhukeseks ja nõrgaks. Kui mõlemad vormipooled on selliselt paberiga kaetud, paneme nad sooja kohta kuivama. Pärast kuivamist lõikame terava noaga ümber vormi ääre kleebitud paberimassi ära ja võtame mõlemad peapooled vormist välja. Vajaduse korral eemaldame esimese, lahtise paberikihi, asetame peapooled vastamisi ja kleebime kokku. Ümber kleepekoha kleebime tugevdamiseks riideriba ja hõõrume mõlemad pooled liivapaberiga siledaks. Pabermassist pulknuku pea asetame liigendiga pulga otsa samuti nagu pallist nukupeagi. Nuku pea katmiseks võime kasutada trikooriiet, sukka, plüüsi, kunstkarusnahka vms. Kõige kergem on pead katta veniva materjaliga. Kummipallist nukupea katteriide võime välja lõigata siiludena. Pabermassist nukupead võime ka värvida. Selleks katame värvitavad osad (nägu, kael jne.) talgi ja kliistri segust tehtud krundiga. Segu peab olema paks nagu hapukoor. Kanname krundi pintsli või sõrme abil ühtlaselt nuku pea peale ja surume korralikult. Pärast kuivamist puhastame pinna liivapaberiga ja kordame tehtut uuesti. Nii toimime kolm korda, pärast viimast kuivamist ja liivapaberiga silumist katame näo värviga. Sobivad on nitrovärvid, sest need kuivavad kiiresti. Guass ja vesivärvid ei kõlba, sest nad võivad niiskumisel laiali minna. Nuku silmad, suu, juuksed jne. teeme samasugused ja samadest materjalidest nagu käpiknukkudelegi. Pabermassist pea külge võib silmad ja muud detailid kinnitada juba enne pea kokkukleepimist. Selleks teeme nukupeasse vajalikku kohta naaskliga väikesed augud. Torkame detaili kinnitamiseks kasutatava tamiili või traadi otsad aukudest läbi ja sõlmime seestpoolt. Kui enne kokkukleepimist polnud võimalik detaile kohale asetada ja muul viisil neid kinnitada ei saa, siis lõikame juba kokkukleebitud nukupeast välja vajaliku suurusega tüki ja kleebime pärast riideriba abil tagasi. See väljalõige tehakse tavaliselt kuklasse, nii et ta jääks nuku juuste või katteriide alla. Selle ava kaudu saame pea sisse panna ka vajalikud mehhanismid näo detailide liigutamiseks, kuid see nõuab erioskusi. Ka pulknuku kehaks on käpik, mille teeme käpiknuku lõike järgi. Kui on vaja nuku (põrsas, karu jne.) kehale ümarust anda, õmbleme käpiku rinnale ja seljale paksenduseks porolooni tükke, käpik jääb sel juhul voodriks, mille peale õmbleme sobivast materjalist nuku keha ja riided. Poroloonist võime teha ka kogu nuku keha kas käpiku lõike järgi või porolooni keha järgi vormides. Väga armsad on rüiutehnikas loomnukud. Kootud, heegeldatud või rüiutehnikas käpiku alla paneme sama lõike järgi tugevamast riidest lõigatud voodri. Nuku pea õmbleme käpiku (keha) külge või jätame lahti, et vajaduse korral oleks võimalik kaela pikaks venitada. Kui tahame valmistada nukule jalad, õmbleme need tüdrukule kleidi eesääre alla, poisile pükste, loomnukkudele käpiku külge. Sel juhul tekib vajadus varjata pulka ja käsivart. Selleks õmbleme nuku riietusega ühte värvi nn. varruka. Varruka külge õmbleme aasad, millest paneme läbi pöidla ja nimetissõrme. Varruka tõmbame kätte nii, et nuku pulk jääb selle sisse. Varruka võime õmmelda ka käpiku külge. Nuku pükste seljaossa teeme nelinurkse või ovaalse sisselõike ja kinnitame varruka saadud ava külge. Võrreldes käpiknukuga saab pulknukku liigutada palju mitmekesisemalt. Käsitsemine on muidugi keerukam ja nukk raskem (iseasi kui nuku pea on tehtud poroloonist). Seega sobivad pulknukud rohkem täiskasvanutele ja suurematele lastele. Ludmilla Gustavson TEEME ISE NUKUTEATRIT Tallinn * Koolibri* 1992, lk.46.