NUKUTEATER Lastel oli palju aega. Et igav ei hakkaks, loeti muinasjutte, kirjutati kirju kodustele, joonistati. Ühel päeval aga otsustasid lapsed teha endale päris nukuteatri. Poisid meisterdasid paksust papist näiteavaga seina. Kaunistuseks maaliti seinale punased sõõrid. Tüdrukud õmblesid näiteava ette rohelisest siidriidest kardinad. Mitu päeva kulus käpiknukkude tegemiseks. Riidetükkidest ja lõngaotstest saadi tore poiss ja tüdruk. Neile pandi peaks puumuna, millele maaliti silmad, nina ja suu. Karusnahatükkidest õmmeldi rebane, hunt ja karu. Lapsed otsustasid ise ka nukunäidendi kirjutada. Ühiselt arutati ja mõeldi nii ja naa, ning lõpuks sai põnev näidend valmis. Õpiti selgeks sõnad, mida nukud peavad rääkima. Siis hakkas nukuteater etendusi andma. Nukunäitlejaiks olid kordamööda kõik lapsed. Aga kord leiti, et ühest näidendist on vähe. Mõeldi välja mitu uut näidendit. Kus see laste enda nukuteater asub? Saksamaal Dresdeni linnas ühes lastehaiglas.   Täheke nr. 11 / 1968