KINGITUS NÄÄRIVANALE T. Petrova TEGELASED: Karupoeg Jänes (Sirmi keskel näärikuusk. Kuuse all mänguasjad: Trumm, auto, karupoeg, jänes (nukud). Ootamatult hakkavad Karupoeg ja Jänes end liigutama.) JÄNES: Mõmmik, ära on mind tüüdanud see näärivana ootamine. Jookseme parem natuke! (Karupoeg ei tee väljagi.) Mõmmik, mängime! Kas kuuled? (Karupoeg pöörab demonstratiivselt selja ja näitab, et ta mõtleb.) JÄNES: (sakutab karupoega kõrvast): Miks sa ei taha? Mängime, kuni Näärivana pole. (Lööb Karupojale käpaga õla pihta.) Sina püüad. (Jookseb.) KARUPOEG (aeglaselt): Pole siin mingit mängimist. Kas sa ei näe, et ma mõtlen? JÄNES: Millest sa siis mõtled? KARUPOEG: Mõtlen sellest, et uueks aastaks toob hea Näärivana kõigile lastele kingitusi, kuid temale ei kingi keegi midagi. JÄNES: Mõtleme õige koos, mida talle kinkida. (Jänes ja Karupoeg pööravad teineteisele selja ning hakkavad mõtlema, toetades pead käppadele. Siis pöörduvad nad üheaegselt teineteise poole ja hakkavad kiiresti rääkima.) JÄNES: Kingime talle midagi magusat! KARUPOEG: Õige, õige! Midagi hästi magusat! Aga mida? (Pööravad uuesti teineteisele selja ja hakkavad mõtlema. Veidi aja pärast pöörduvad ja hüüavad.) KARUPOEG ja JÄNES (koos): Välja mõtlesin! Välja mõtlesin! JÄNES: Kingime talle porgandi - porgand on kõige maitsvam terves maailmas! KARUPOEG: Ei, kingime talle mett! Mesi on kõige maitsvam terves maailmas! (Jänes ja Karupoeg hakkavad vaidlema.) JÄNES: Ei, porgand on kõige maitsvam! KARUPOEG: Mesi! JÄNES: Ei, porgand! KARUPOEG: Olgu! Kingime talle nii potitäie mett kui ka porgandi. Jookse kiiresti! Toome mee ning porgandi ning peidame need kuuse alla. (Jänes kaob kahe hüppega, Karupoeg lahkub aeglaselt vastassuunas. Jänes tuleb porgandiga tagasi. Hüpleb rõõmsalt. Vaatab ringi.) JÄNES (omaette): Ma ei saa kuidagi nõustuda karupojaga, et mesi on maitsvam kui porgand. (Hakkab närima. Samal ajal ilmub Karupoeg ja limpsib käppa.) KARUPOEG: Oh, kui magus! Oi, kuidas see Näärivanale võib maitsta!(Limpsib mett. Jänesele.) Sa pead tunnistama, et mesi on kõige parem ja kõige magusam kingitus. JÄNES: Ei, ei! Porgand on palju magusam. (Närib porgandit.) KARUPOEG: Mesi on maitsvam. (Limpsib) JÄNES: Porgand on maitsvam. (Närib jälle.) KARUPOEG (pistab pea potti ja räägib vaevukuuldavalt): Mesi! Mesi! MÕMMIK: Luba, ma maitsen mett, aga sina porgandit. Vaatame, kumb on maitsvam. (Vahetavad kohad ja imestavad üheaegselt.) KARUPOEG: Kuid porgandist on ju järele jäänud ainult lehed?! JÄNES: Potis ei ole tilkagi mett! KARUPOEG: Kuidas ma võisin Näärivana kingituse ära süüa? Mida küll nüüd teha? (Nutab.) JÄNES (nuuksudes): Mida nüüd küll teha? Lapsed aidake meid! Ütelge, mida kinkida näärivanale? (Elavnedes.) Kas te oskate laulda, tantsida ja luuletusi lugeda? LAPSED: Jaa! KARUPOEG: Mina oskan ka laulda ja tantsida! JÄNES: Siis on tore! KARUPOEG: Tore jah! JÄNES ja KARUPOEG (näitlejad kostüümides, tulevad sirmi tagant välja): Lapsed, kingimegi Näärivanale oma laulud, mängud, tantsud ja luuletused!(Näitlejad Jänese ja Karu kostüümides jätkavad nääripidu peojuhtidena.) L. Gustavson TEEME ISE NUKUTEATRIT Tallinn "Koolibri" 1992, lk. 204.