KA SUURED MÄNGIVAD NUKKUDEGA Juhan Aare Nukuteatris. Neid nukke, mis mängima kutsuvad, on seal päris palju. Käpiknukkude kehaks on riidest kinnas. Kinda sisse peidab näitleja oma käe. Nii saab käpiknukk olla vaid näitleja käe suurune. Näitleja sõrmed liigutavad nuku käsi ja pead. Nuku pea on kinnitatud kinda otsa. Üldse on käpiknukud kõige väiksemad nukud. Vaevalt et käpiknukuga sobiks mängida Kalevipoega. Nemad on loodud hästi naljakaid ja lõbusaid osi mängima. Pulknukkude keha on nagu käpiknukkudelgi riidest. Nendel aga seisab pea pulga otsas. Näitleja üks käsi asub jällegi nuku sees, tema sõrmed on nuku käteks. Nuku pead liigutab ta sellesama pika pulga abil. See pulk on painduv, et nukk saaks ka oma keha kõverdada. Toredaks pulknukuks on elevant näidendist "Elevandi poeg". Kui näitleja tõmbab pulgale kinnitatud nöörist, siis tõstab ja painutab elevant oma lonti. Londi sees on voolik, sest üks tõeline elevant peab ju läbi londi vett pritsima. Javanukud on pärit Indiast. Nendel toetub pea samuti pulga otsa. Javanuku pea on aga palju liikuvam kui pulknukul. See oskab vaadata üles, alla ja kõrvale. Javanukkudel on ka õlad. Nende külge kinnitatakse käed, mida näitleja juhib varraste abil. Javanukk võib olla kas või niisama suur kui näitleja ise. Harilikult on javanukud kangelasnukud. Nad sobiksid mängima Kalevipoega ja Saabastega Kassi. Kombineeritud nukk on hästi painduv. Selgroogu asendab tal porolooniga kaetud kummivoolik. Käsi ja jalgu paneb liikuma teine näitleja. Tehakse ka niisuguseid nukke, mida juhib koguni neli näitlejat.   Täheke,1972/ 3.