KÄPIKNUKUD Käpiknuku valmistamist alustame nuku peast. Seda on kõige lihtsam teha poroloonist. Selliste peadega nukud on kerged ja neid on lihtne käsitseda. Nuku pea tegemiseks võtame vajaliku suurusega kuubi- või risttahukakujulise tüki porolooni. Kasutada võib ka müügilolevaid poroloonist käsni. Kui sobiva paksusega porolooni pole saada, kleebime õhemad tükid kummiliimi, "Ago" või "Moment"-liimiga kokku. Kui liim on kuivanud, lõikame kääride või terava noaga välja pea kuju. Pea sisse teeme augu, kuhu nimetissõrm või ka kaks sõrme sisse mahuvad. Nukk seisab veel kindlamini käes, kui teeme poroloonist või paksemast paberist torukese ja õmbleme või liimime selle nuku pea külge, sinna, kuhu on jäetud sõrme jaoks ava. Paberist torukese võime otsapidi ka nuku pea sisse torgata ja liimiga kinnitada. Nuku pea ei pruugi alati olla kerakujuline. Pea kujundamiseks võime ka paksema ruudukujulise poroloontahvli nurki kääridega ümardada. Selline kettakujuline nukupea on vaadatav muidugi ainult eestvaates. Poroloonist nukupea võime teha ka veel nii, et lõikame õhukesest poroloonist 5-7 siilu ja õmbleme need omavahel palliks kokku. Poroloonist teeme ka sõrme (või sõrmede) jaoks torukese, mille pikkus võrdub nuku pea läbimõõduga. Torukese õmbleme või liimime pallisse lõigatud ava külge ja lükkame palli sisse. Nii saame hästi kerge seest tühja pea. Valmis nukupea katame sobivat värvi trikooriidega või mingi muu materjaliga. Ka pea katteriide võib lõigata siiludena või kasutada lõiget lõikelehelt nr. 38. Kettakujulise pea katmiseks lõikame riidest kaks nuku peast veidi suuremat ümmargust tükki. Õmbleme need või (siilud) kokku, jättes õmblusesse väikese ava. Nii saame riide ümber pöörata ja pea sisse pista. Kui nuku pea on sobivat värvi poroloonist, polegi vaja seda riidega katta ja võime asuda kohe vastavalt kavandile nuku nägu kujundama. Silmad teeme nööpidest, pärlitest, vildist, litritest või nahast. Silmad, suu ja nina võime ka tikkida. Juuksed valmistame villasest või jämedamast puuvillasest lõngast, nöörist, tehiskiust, paksemast trikooriidest, froteest või dekrast, mille servad lõikame sälguliseks. Juuksed õmbleme vastavalt nuku soengule: lahuga ühel küljel, otsaesiselt õmmelduna üle pea jne. Etteulatuvad näoosad (hundi lõuad, sea kärss jne.) teeme poroloonist, katame riidega ja õmbleme või liimime pea külge. Kõrvad valmistame poroloonist või papist. Vormis püsimiseks võime kõrvade sisse panna traati. Väga edukalt saame nukke valmistada mitmesugustest sünteetilistest materjalidest, nagu dekra, sünteetiline vilt jne. Nuku nägu kujundades tuleb sellesse suhtuda loovalt. Näo detailide suurus ja paigutus (suured või väikesed silmad, nina ja suu, silmade vahekaugus, silmaterade asend silmaava keskel või äärtes, suunurgad üles - või allapoole jne.) mõjutab otseselt nuku meeleoluvarjundite ja iseloomujoonte edasiandmist. Enne detailide kinnitamist on soovitav katsetada nende erineva paigutusega, et leida kõige sobivam näoilme. Nuku kehaks oleva käpiku teeme ükskõik millisest käepärast olevast sobiva värvusega materjalist. Lõike järgi lõikame välja kaks ühesuurust kehapoolt ja õmbleme need omavahel kokku. Paksema keha saamiseks õmbleme käpiku peale sobivatesse kohtadesse poroloonist paksendused. Sel juhul tuleb nuku keha katta teise riidega või nukule riided selga õmmelda. Nuku käed või käpad teeme väiksematest poroloonitükkidest, mille nurgad lõikame ümmarguseks. Ka kätesse võime panna torukesed oma sõrmede jaoks, siis seisab nukk paremini käes ja teda on kergem liigutada. Loomulikult tuleb nii käpiku kui torukese valmistamisel arvestada käe suurust, olenevalt sellest, kes valmistatava nukuga mängima hakkab, kas laps või täiskasvanu. Käelabad võime katta kahe trikooriidest ketta abil samuti nagu nuku peagi, kuid sobib ka üksainus suurem riidetükk. Käpiku lõike järgi võime nukkudele ka riided selga teha: tüdrukule kleidi või seeliku, poisile pluusi või püksid jne. Seelik ja püksid peaksid olema pikemad, et varjata nukuliigutaja kätt. Pükstele teeme sisse viigiõmblused, siis näevad need rohkem pükste moodi välja. Püksid võib nuku esikülje külge õmmelda ka koos jalgadega. Sabad teeme loomnukkudele poroloonist, nahast, karusnahast, paksemast trikooriidest, mistraribast vm. Saba tugevdamiseks paneme sisse traadi, mida saab vajaduse järgi painutada, näiteks notsul rõngasse jne. Saba külge kinnitatud niidi või traadi abil on võimalik seda liigutada. Väga elava saba saame, kui paneme selle sisse vedru. Huvitavaid ja kohevaid sabasid võib teha "Mistra" tootmisjääkidest (dekrast, sünteetilisest vildist jne.) Vajaliku pikkusega rulli keeratud dekraribast saame sabarootsu. Selle ümber kerime narmastatud servaga dekrariba, nii et iga järgmine keerd asuks eelmisest veidi kõrgemal. Kõik keerud kinnitame sabarootsu külge (joon. 14). Mida pikemate narmastega saba saame teha, seda laiem peab olema narmastatud dekrariba. Pika riba puudumisel võime saba valmistada ka lühematest tükkidest. Iga tüki keerame üks või mitu korda ümber sabarootsu, varjates narmastega eelmise riba kinnituskoha. Mida rohkem keerde, seda kohevam ja jämedam saba jääb. Lõpuks õmbleme käpiku nuku pea külge ja lastepärane, kergesti käsitsetav käpiknukk ongi valmis. Selliselt võime teha igasuguseid käpiknukke. Ühe näitena kirjeldame allpool piilupardi valmistamist. Piilupardi pea teeme siiludest ja katame kollase flanelli või paksema uhutud trikooriidega. Katteriide võime välja lõigata lõike järgi. Kokku õmbleme selle nii, et keskjoon jääks kuklasse. Piilupardi nokk võib olla mitmesuguse kujuga. Noka lõikame poroloonist või papist ühes või kahes osas, katame oranzi või punase trikooriidega ja õmbleme nuku pea külge. Sobivavärvilisest poroloonist nokka pole vaja riidega katta. Noka külge kinnitame niidi, millest tõmmates saab noka liikuma panna. Seejärel lõikame nahast või mõnest muust paksemast materjalist suured ümarad või ovaalsed sinised, rohelised, pruunid või mustad silmad. Silmadeks võivad olla ka sobivad nööbid, mis õmmeldakse lõdvalt, et nööp jääks veidi rippuma. Nuku liigutamisel liiguvad siis ka silmad ja nukk muutub elavamaks. Pealaele õmbleme väikese tuti või kitsad, kergelt rullitatud trikooribad. Piilupardi keha lõikame põhilõike järgi kollasest, oranzist või kollasekirjust flanellist või muust materjalist. Pea ja käpiku materjalid võiksid olla veidi erinevat tooni. Ühevärvilise riide puhul võime käpiku kohe koos tiivakestega välja lõigata. Kirjust riidest käpiku puhul on soovitatav tiivaotsad ühevärvilisest riidest eraldi välja lõigata ja keha külge õmmelda. Piilupardi seljale võib õmmelda sabakese, kõhule ruudu või ringikese, mille külge saab õmmelda nuku jalad. Kui part on kollane, siis lõikame saba ja kõhuosa ühevärvilisest oranzist või valgete täppidega oranzist riidest: kui käpik on kirju, siis võiksid need nagu tiivaotsadki olla ühevärvilised. Jalasäärteks lõikame poroloonist paraja jämedusega ribad. Jalalabad teeme lõike järgi .. Jalad katame noka värvi riidega ja õmbleme keha külge. Soovitatav on korraga välja lõigata ja valmistada mitu nukku. Hästi tore on, kui J. Koha "Piilupartide laulu" esitavad korraga 6 - 8 parti. Ludmilla Gustavson TEEME ISE NUKUTEATRIT Tallinn *Koolibri* 1992, lk.35.