KAOTATUD PILDIRAAMAT E. TATSCH Näärimäng lastele Tõlkinud ja ümber töötanud S. Lauren A. Pärdi muusika Tegelased: 1.Näärivana 2.Lumehelbeke 3.Kääbus Jukk 4.Kääbus Mukk 5.Metshaldjas 6.Jänes Kikkis-kõrv 7. Kuusevana 8.Saabastega kass 9.Lumehelbed 10.Hans ja Greete 11.Nõid 12.Punamütsike 13.Hunt 14.Okasroosike 15.Lumememm 16.Lumepallid 18.Lumivalguke 19.7 pöialpoissi Eesriie avaneb aeglaselt. Lagendik metsas. Tulevad Näärivana ja Lumehelbeke. Näärivana: On külm ja karge talveöö, paks lumi katab maad. Tee väga pikk meil käia veel, Kui lapsed ootavad. Ei esimene reisipäev meil täna möödu teel. Suur kott mul seljas, pakid käes, neis palju kinke sees. Lumehelbeke: Oh Näärivana, palun sind, sa veidi seisata! Mul väsimusest kinni hing - nii tahaks puhata! Näärivana paneb koti maha. Lumehelbeke, kellel on käes palju pakke ja suur pildiraamat, paneb pakid maha ja istub ise pildiraamatule. Lumehelbeke: Pai Näärivana, kingi mull' sa ole nõnda hea, üks piparkoogist süda suur, kus palju mandleid peal. Näärivana võtab kotist piparkoogi ja annab lumehelbekesele. Too hakkab seda sööma. Näärivana kohmitseb koti kallal. Koor (lava taga, muusika nr.9): Kus viibid, Näärivana, oled juba teel? Või ehk kauge laane taga sõidad kuldses rees? Ootame sind pikisilmi, ära viivita! Hästi õpitud meil salmid, tule, nääritaat! Nääritaat: Nüüd tule, väike maiasmokk, aeg teele asuda! Me puhkus oli liiga pikk. Võtab oma koti. Lumehelbeke võtab pakid, kuid unustab pildiraamatu. See jääb lebama. Lumehelbeke: Ons küla lähedal? Näärivana ja Lumehelbeke asuvad teele. Neid saadab muusika nr. 10. Metsast kostab kilkeid. Jukk ja Mukk jooksevad teine-teist taga ajades lavale. MUKK (seisatab): Kas tunned, Jukk? Siin hõljuks kui nääride lõhn. JUKK (leiab maast piparkoogist südame): Oi, vaata, vennas Mukk! Just seda ootas kõht! MUKK: Või piparkook! Nüüd usun ma, et metsas viibis nääritaat. Murravad piparkoogi pooleks, hakkavad sööma. Muusika nr. 11 Jukk (märkab raamatut): Mis lamab paksu lume sees? Mukk(vaatab raamatut): Ma arvan, et on raamat see. Käivad ümber raamatu, vaatavad, katsuvad, lõpuks võtavad kätte ja piiluvad sisse. Jukk: Oi, oi, see vast kaunis kink! Siin igal leheküljel pilt! Mukk: Loe ära, mis on kaane peal! Jukk: See pole lihtne, vennas, tean! Veerib: Mu-mu-muu ... Metshaldjas (tuleb): Kust tuleb selle külmaga me metsa väike vasikas? (Näeb raamatut.) Mis näen ma siin, oh armas aeg! Mukk: Pst! Milleks nõnda kisada ja igast asjast kära teha! Me polegi nii rumalad - miks eksitada meid sa tahad? Jukk: Eks ükskord ikka selgeks saab, mis siin see rida tähendab. Sa tule parem, aita meid, ehk tunned sina tähti neid!? Metshaldjas (veerib): M u i n a s j u t u r a a m a t Muinasjuturaamat. Küll on raske sõna! (Väristab õlgu.) Kui külm on metsas täna! Peab raamatu, mu sõbrakesed vist viima teie koopasse. Jukk: Kuid mina tõttan vaatama, kus viibib Jänku Kikkis-kõrv, sest tema oskab lugeda. Meil lõbusalt siis veereb aeg. Jukk ja Metshaldjas lähevad ühele poole. Mukk raamatuga teisele poole. Lava tagant kostab Muki kisa. Mukk: Oi, appi, appi, kiiresti! See raamat hakkas kasvama! Muud ei näe enam midagi! Mis ime see küll on? Appi, Jukk, appi! Muki teksti ajal kostab lavalt üha valjenedes uuesti muusika nr. 11. Üle lava jooksevad Jukk ja Metshaldjas. Kolmekesi toovad sisse uksesuuruse raamatu. Tuleb Kuusevana. Kuusevana: Kes sellist hirmsat kisa teeb sel vaiksel talveööl? Mul kohe pähe torkas see, et need on kääbused. Tuleb jänes Kikkis-Kõrv. Kikkis-Kõrv: Oh imet küll! Ja ongi siin too raamat, mille leidsite! Jukk: Oi, oi, kes võinuks mõtelda, et raamat hakkab kasvama! (Osutub ehmunult raamatule.) Mulle näis, end raamat liigutas! Ja veel kord! Raamat liigutas! Muusika nr. 12. Raamatust väljub saabastega kass. Saabastega kassi tants. Kõik istuvad raamatu ümber maha. Tantsu lõpul kummardab kass viisakalt ja jääb raamatu kõrvale seisma, lastes järgmisi esinejaid välja ja sisse. Raamatust väljuvad lumehelbed. Muusika nr. 13. Lumehelveste tants. Jänes: Oi, Jukk, sa tiri kõrvast mind! Kas avasilmi näen ma und? (Jukk tirib Jänest kõrvust.) Ai, ai, aiiiiiiiiiiii! Raamatust väljuvad Hans ja Greete. Hans ja Greete (laulavad - muusika nr. 14): Hans ja Greete oleme, kohe teile räägime, kust me praegu tuleme, mida metsas tegime. Võõrasema ei sallinud meid, mööda pimedaid, lõputuid teid tõi meid metsa ja juhtus siis nii, et üks tee nõia juurde meid viis. Muinasjutu raamatu kaas avaneb, seal on piparkookidest majakese sein aknaga. Hans ja Greete näpivad maja ja pistavad palukesi suhu. Nõid: Kripp-krõpp öisel ajal, kes krõbistab minu maja? Hans: Tuuleke, tuuleke, taevalapse huuleke. Nõid ilmub aknale. Hans ja Greete kargavad kohkunult eemale. Nõid: Armsad lapsed, astuge sisse! (Greete laseb piparkoogi maha kukkuda) Kas ma kohutasin teid? Ärge kartke! Kuidas teid hüütakse? Hans: Hans. Greete( Teeb kniksu): Greete. Hans: Palume vabandust, et sõime teie majakest. Ta lõhnas nii hästi. Nõid (endamisi): Zirrbirr, hehhei! Need on kaks magusat praadi! (Lastele.) Tulge, lapsed, tulge! Tulge lähemale! Hans (vaatab maja): Oi! Midagi nii ilusat pole me veel näinud! Nõid: Vaadake igal pool ringi! Tule, Hans, vaata ka korraks talli! Hans vaatab talli, s.o. raamatu taha. Nõid on raamatust välja tulnud. Ta annab Hansule kerge müksu ja tõukab ta raamatu taha. Nõid: Vangis! Vangis! (hüpleb rõõmsalt ümber raamatu.) Hans (uksele põrutades): Mis te teete? Palun laske mind välja! Laske mind Greete juurde. Nõid (õelalt naerdes): Kas te üldse teate, kus te olete? (Paus.) Te olete nõid Zirrbirri juures! Greete: Oh õnnetust! Hans: Laske mind välja! Nõid: Jäta lobisemine! (Greetele.) Mine kööki ja valmista oma vennale hea söömaaeg! Kui ta juba küllalt rasvane on, siis söön ma ta ära!(Hansule.) Ja sina pista aeg-ajalt sõrm läbi võre välja, et ma näeksin, kas sa oled juba rasvane! (Läheb raamatusse.) Greete: Kõik ei läinud aga nii, nagu mõtles kuri nõid. Nõia ahju ajasin, Hansu välja lasta võin. Hans tuleb raamatust. Hans ja Greete: Hans ja Geeteke koos käivad taas muinasjuttude ilusal maal. Käest kinni hoides lähevad raamatusse. Muusika nr. 15. P u n a m ü t s i k e s e  ja   h u n d i   t a n t s. Punamütsikese tantsu lõppedes algab kohe okasroosikese laulu eelmäng - muusika nr. 16. Okasroosike (laulab): Veel uni vaigistab mu laugeid, veel jäiki liikmeid sirutan. Ja lapsepõlve päevi kaugeid kui läbi une meenutan. Kord kõndisin ma suures lossis ning leidsin ukse madala. Sealt vokivurin läbi kostis - ma tahtsin vokki vaadata. üks vana eideke seal ketras, ka mina tahtsin proovida. Kuid kedervars mind kätte torkas ja kohe jäin ma magama. Nii sada aastat nõidusunes ma tänaseni viibisin. Üks prints nii mehine ja kaunis mu võluunest äratas. Järelmängu ajal sulgub raamat aeglaselt. Vaikus. Jukk: Kui ilus laul! Mukk: Kui kaunis lugu! Mul lausa peale kippus nutt. Metshaldjas: See on nii kaunis muinasjutt. Raamatust visatakse kohalviibijate pihta mõned lumepallid. Muusika nr. 17. L u m e p a l l i d e   t a n t s   l u m e m e m m e d e g a. Kui lumepallid ja lumememm on raamatusse tagasi läinud, liigub raamat mitu korda nagu tahaks keegi, keda vägisi tagasi hoitakse, raamatust väljuda. Jukk, Mukk, Kikkis-kõrv ja Metshaldjas lähevad appi. Tulevad pöialpoisid ja hiljem lumevalgeke. Samal ajal paistab raamatust kuninganna siluett. Muusika nr. 18. L u m e v a l g e k e s e  ja    p ö i a l p o i s t e    t a n t s. Jukk (jookseb pärast tantsu lõppu raamatu juurde ja piilub lehtede vahele): Oi, küll on palju pilte veel! Näärivana (lava taga): Ei raamatut küll leia me. Sa jäta nutt ja pühi silmad - see asja paremaks ei tee! Sest kingist lapsed jäävad ilma. Lavalolijad kuulutavad nende juttu. Näärivana ja lumehelbeke tulevad. Näärivana: Mis pidu teil siin peetakse? Lumehelbeke: Me pildiraamat on ju siin! Kuid kuis ta nõnda suureks läks! Ma otsin teda tundi viis! Näärivana: Noh, väikene, on see vast õnn, et leidsid üles raamatu! Nüüd tagasi! Meid ootab linn. (silitab lumehelbekese pead.) Sa polegi nii saamatu! Mukk (ehmunult): Te raamatut ei jäta siia? Nii väga meile meeldis ta! Jukk:Miks tahate ta ära viia? Ei suuda seda mõista ma! Näärivana: Et kingiks jääks teil raamat too? Hea küll, las täitub teie soov. Jukk ja Mukk: Suur tänu sulle, Nääritaat! Metshaldjas: Küll oled hea, me Nääritaat! Jänes: Nüüd jälle palju lõbu saab! Kõik (laulavad - muusika nr. 19): Kingitust kaunimat soovida me iial endale ei tea! Raamatu ilusa talvisel ööl kinkis meil Nääritaat hea! Tore raamat, armas raamat, kauneid lugusid täis! Tore raamat, armas raamat, palju rõõmu meil' tõid! E E S R I I E. Nõuandeid "Kaotatud pildiraamatu" lavastajale Väikese muinasjutu-pildiraamatu valmistame vineerist kastikesena. Raamatu selja teeme riidega ülekleebitud papist. Raamatu selja külge ning koos sellega raamatu külge kinnitame vineerkaane ja paar papplehte piltidega mõlemal küljel. Et pildid paistavad publikule ainult värvilaikudena, võime sinna kleepida ükskõik milliseid värvikaid illustratsioone. Suure muinasjutu-pildiraamatu moodustame sirmidest mõõtmetes 180 x 120 cm. Esimene sirm - raamatu kaas - on mõlemalt poolt riidega kaetud. Raamatu selg on papist. Sirm on hingedega kinnitatud samades mõõtmetes raami külge. Teiselt poolt on hingedega raami külge kinnitatud teine sirm. Edasi asetame vastava nurga all veel paar sirmi, et raamatu sisemus läbi ei paistaks. Sirmid on soovitatav katta valge riidega - valge on mitmevärvilistele kostüümidele kõige paremaks taustaks ning meenutab paberit. Selle sirmidest ja eespoolsest metsakulissist (mille tagant sirmid ei tohi paista) koridori kaudu väljuvadki muinasjuttude tegelased. Kuninganna ("Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi") silueti valmistame mustast paberist ja kleebime marliga ületõmmatud raamile, mille mõõtmed on sirmiga samad. Raami asetame teise sirmi taha ja valgustame sirmide tagant käies hoitava valguskehaga, mis on külgedelt ja ülalt kaetud nii, et saame valguse juhtida ainult sellele sirmile, mille taga asub siluett. Nõia maja (Hans ja Greete") valmistame eraldi paksust papist või vineertahvlist, millele maalime piparkoogimajakese. Kohale, s. o. raamatu sisse ja samuti sealt ära toimetame ta siis, kui raamatu kaas on suletud. A. Johanson H. Einas * NÄÄRIVALIMIK I * Eesti Riiklik Kirjastus * Tallinn * lk. 78.