TULINE JÕEVESI. Haraka - Ants varastas lapsest saadik. Mida ta nägi, seda tahtis ta endale. Mida talle ei antud, selle võttis ta salaja. Kord läks Ants lubjaahjust mööda. Näeb, lubjapõletajat pole seal. Ants kahmas ahjust kaks kivi, pistis põue ja pani kuuenööbid kõvasti kinni. Ta tuli jõe äärde. Seal tahtis ta varastatud noaga hakata puid koorima. Korraga näeb ta, et Pikkali Peeter tuleb kahe hobusega jõele neid ujutama. Rõõmsa näoga kargab Ants teise hobuse selga ja kihutab jõkke. Keset jõge kukkus Ants hobuse seljast. Ants oli osav ujuja; sellepärast ei hoolinud kaldalolijad sellest midagi. Äkitselt kisendas Ants: "Appi, appi! Jõevesi tuline, mina põlen ära!" Ants kadus vee alla. Kui ta välja tõmmati, leiti, et ta rind ja kõht olid söeks põlenud. Kustutamata lubjakivid olid läinud vees kuumaks ja põletanud Antsu surnuks. M. Meos "Vaatlusi ja harjutusi õigekirja õppimiseks", H. Laakmanni trükk Tartus 1930, lk. 151. Oletame, et Ants oli poiss sinu külast. Kirjuta kiri naaberkülla sõbrale, milles sa räägid ka Antsuga juhtunud õnnetusest .