KOMEEDID
H. Raudsaar

     Omapärased taevakülalised on sabaga tähed ehk komeedid (kreeka keeles kometas - pikajuukseline). Sageli ilmuvad nad täiesti ootamatult - algul nõrgad, märgatavad ainult teleskoobis, hiljem aga saavad heledamad neist nähtavaks ka palja silmaga. Nõrku, nn. teleskoopilisi komeete vaadeldakse käesoleval ajal igal aastal tavaliselt kümmekond. Üldse on vaadeldud ca 900 komeedi ilmumist. Neist on erinevaid umbes 600. Väga palju komeete on avastanud just asjaarmastajad astronoomid. Juba väikeses pikksilmas paistab kauge komeet tillukese udulaiguna. Kõige rohkem lootust on komeete avastada Päikese ümbruses, s.t. enne Päikese tõusu idataevas ja pärast Päikese loojumist läänetaevas.
      Komeedid on väikese massiga taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese piklikel orbiitidel. Nende tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet ja gaasi. Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. Sellest kujunebki komeedi saba. Igal uuel lähenemisel Päikesele eraldub tuumast uus kogus gaasi ja tolmu, mis hajub planeetidevahelisse ruumi. Seega peab tuuma mass järjest vähenema, kuni lõpuks kogu tema lenduv aine muutub tolmuks või gaasiks. Komeetidest säilivad vaid asteroiditaolised tükid (komeedi tuuma osad) ja meteoorne materjal, mis aga lõpuks langeb päikesele või hajub planeetide atmosfäärides. Niisugune keha lakkab olemast komeet, sest tal puudub helendav gaasümbris - kooma ja saba.

Tähesadu annab tunnistust komeedi hävimise paratamatusest. Komeedi eksisteerimine lõpeb tema lagunemisega meteoorideks.

1. Komeedi nimetus pärineb
a. ladina keelest
b. kreeka keelest
c. inglise keelest

2. Nõrku, nn. teleskoopilisi komeete vaadeldakse käesoleval ajal igal aastal
a. tuhandeid
b. sadakond
c. kümmekond

3. Erinevaid komeete on vaadeldud umbes
a. 90
b. 900
c. 600

4. Kõige rohkem lootust on komeete avastada
a. südaööl põhjataevas
b. pärast Päikese loojumist läänetaevas
c. enne Päikese tõusu idataevas

5. Komeedi tahke tuum koosneb tükkidest, mille läbimõõt on
a. mõnisada meetrit kuni mõni kilomeeter
b. kümme kilomeetrit
c. viiskümmend meetrit

6. Peale tuuma sisaldavad komeedid
a. vett
b. gaasi
c. tolmainet

7. Kui komeet läheneb Päikesele, siis ta
a. kuumeneb
b. hakkab eraldama gaase
c. hakkab eraldama tolmu

8. Tähesadu annab tunnistust komeedi
a. elujõust
b. suurusest
c. hävimise paratamatusest