UPUTUS
“Ema,” hüüdis Maarja. “Köögis uputab, põrand on kõik vett täis!” “Oi-oi-oi,” kostis kirjutustoast, kus ema oma tööd tegi. “Ma unustasin täitsa ära, et panin hommikul külmkapi sulama!” Ja ta kiirustas kööki ning hakkas kähku lappidega askeldama. Maarja seisis seniks uksel ja vaatas ema toimetamist pealt. Lõpuks, kui viimane veepiisk põrandalt kraanikaussi oli rännanud, küsis ta haleda häälega: “Ema, kas sa oled meie vanast külmkapist tüdinud ja tahad uut või?” “Miks nii?” päris ema kaltsu kuivaks väänates. “Sellepärast, et kui sa praegu külmkapi ära sulatad, siis läheb meil ju uut tarvis,” arvas murelik tütar. Nõukogude Naine. Nr. 5 / 1987. - Lk. 19. |