Ega tegelikult tea täpselt teadlasedki seda, mis toimetused Maa sügavuses alati toimuvad. Küllap seal mõne koha peal ikka päris palav peab olema, nõnda et isegi kivimid üles sulavad. Niisuguseid tulipalavaid hõõguvate sulakivimite koldeid asub mitmel pool maapinna all. Tasapisi uuristavad need tee ka maapinnale. Sealt voolav sulakivim moodustab avause ümber tardudes mäekese. Iga purskav tulemägi kasvab. Vulkaanidest väljapaiskunud tuha ja murenenud kivimite segust mulda armastavad eriliselt taimed. Nii on inimesedki neile järele kolinud ning oma põllud lausa tuhamägede nõlvadele rajanud. Paljud vulkaanid hakkavad pärast sajandipikkust tukkumist tööle ja see võib tähendada suurt õnnetust. Nõnda juhtus näiteks ligi 2000 aastat tagasi Itaalias, kus elustus Vesuuvi-nimeline vulkaan. Kahjuks oli mõnus ilmastik, taevasinine meri ja viljakas muld lähedusse meelitanud väga palju inimesi. Vulkaani ümbrus oli täis rikkaid ja kauneid linnu. Ühel augustiõhtul kerkis mäe kohale must pilveke. See paisus ja kattis peagi kogu ümbruse. Majad hakkasid maa-alustest tõugetest kõikuma ning inimesed pidid otsima varju rahena sadama hakanud kivitükkide eest. Kuid kõige hirmsam oli toosama sulanud tulikuum kivim, mis seejärel kosena mööda mäenõlvu alla voolas ning mattis lühikese aja jooksul enda alla kõik need kaunid linnad ja külad. Vähesed inimesed pääsesid, õnneks leidus nende hulgas ka mees, kes selle sündmuse meie jaoks kirja pani. Harva tegutsevate tulemägede kõrval leidub ka teisi, mis töötavad kogu aeg. Selline on näiteks Lipari saarestikus kerkiv vulkaan. See suitseb ja viskab oma avausest väikeste vaheaegadega mürinal hõõguvaid kivimitükke välja. Need pursked on aga nii tagasihoidlikud, et ei ohusta kedagi. Vastupidi - need on isegi kasulikud, sest öösel on leegitsevad plahvatused laevadele looduslikuks majakaks. Nõnda ei pruugigi vulkaanid alati inimestele pahanduseks olla. Tihtipeale kasutatakse nende poolt maapinnale heidetud kivimeid ehitusmaterjalidena. Armeenia pealinn Jerevan on ehitatud sellisest kivimist nimega tuff. Ka kaunid ja tohutult tugevad teemandid on aegade jooksul vulkaanide maa-alustes laboratooriumides valminud. Maailma kõige suurem vulkaan asub Lõuna - Ameerikas Argentiinas ja kannab naljakat nime Tupungato. See on niisama kõrge kui 20 ülestikku pandud Suurt Munamäge. Kõige rohkem vulkaane asub Jaapanis. Neid on seal üle 50. Seetõttu kutsutakse Jaapanit ka Tulemägede Maaks. Meil Eestis pole see-eest ühtegi tulemäge… Täheke nr. 2 / 1993 Vali loetud teksti põhjal lause lõpetamiseks õige variant. 1. Tulipalavad hõõguvad sulakivimite kolded asuvad mitmel pool 2. Vulkaanidest väljapaiskunud tuha ja murenenud kivimite segust mulda
armastavad 3. Vesuuvi-nimeline mägi elustus 4. Tihtipeale kasutatakse vulkaanide poolt maapinnale heidetud kivimeid 5. Armeenia pealinn on ehitatud kivimist nimega 6. Maailma kõige suurem vulkaan asub 7. Jaapanit kutsutakse |