Laaneteedel                           Juhan Lepasaare järgi

Ma pole kunagi tahtnud olla jahimees, kes läheb metsa vaid saaki saama.Olen otsinud igalt jahikäigult huvitavaid sündmusi ja elamusi. Looduses on ju alati midagi uut ja huvitavat.
Maast-madalast kuulsin kodus Lepasaarel räägitavat metslooma-, linnu- ja loodusejutte.
Naabrimehed, Alliksaare poisid, olid läbi ja lõhki jahimehed selle sõna kõige paremas tähenduses. Nende tee käis meie õuest mööda. Meie pinumaal puhati ikka jalgu, istuti raiepakule ja puhuti Lepasaare poistega juttu. Siit mu esimesed teadmisedki lindudest ja loomadest. Kuuldud jahilood kasvatasid mind. Nad kutsusid hoidma loodust, mitte asjatult raiskama looduse ande.

     Alutaguse

     Meil Alutagusel on kevad visa tulema - ümberringi on suured metsad, sood ja rabad, mis hoiavad kaua lund ja külma kinni.
     Alutaguse oma segametsasaartega on eriti meelitav varakevadel, pärast lume sulamist, mil metsa all õitseb kirkalt sinakaslilla näsiniin. Kõrgemal, hõreda kaasiku all puhkevad siis õitsele sinililled. Veidi hiljem tulevad kaaslasteks võsaülased. Suvel aga levitab mets meeldivalt jahedust. Sügis jälle ehib laant, teeb ta veel kord värvikaks enne suurt vaikust, mis talvel Alutagusele laskub.
      Praegust Alutaguse laant läbivad kõikjal sirged kraavid ja kraavikesed. Niisugused metsad on nüüd kuivad kõige vihmasemalgi ajal. Pole kohta, kuhu ei pääseks inimese jalg.Väheke kahju hakkab sellest kadunud veest. Nii nagu on kahju kõigest ürgsest. Kaduma hakkavad mõnedki sood ja rabad. Kaob ka jõhvikas. Sinikad, pohlad, mustikad asustasid meeleldi niiskeid sooääri. Aga eks marjad ole olnud omakorda laanepüüde, tetrede ja metsiste toiduks.
     Haruldastest lindudest pesitseb meil must-toonekurg, suur- ja väike-konnakotkas. Haruldastest loomadest on kõige tabamatum lendorav, kes pesitseb vanade puude õõnsustes.     
      See põhjatu laas peidab endas rohkesti metsakülasid. Neid on laialipillatult üle terve Alutaguse. Ja pole viinud sinna kunagi päris õiget teed. Tudu, Oonurme, Avinurme ja Tudulinna on nagu saarekesed keset suurt laant, mis on omakorda ümbritsetud soode ja rabadega.

1. Millises rabas asuvad Kasiksaared ja Murakasaared? ...................................................

2. Leia kaardilt loo autori kodupaik.
    Millises suunas peaks loodusuurija Juhan Lepasaar liikuma, kui ta tahaks oma kodust Lepasaarelt jõuda Tudusse? ..........................................................................

3. Milline raba asub loodusuurija kodukohast lääne pool?
................................................................................................................................................

4. Kirjuta, millises suunas peab liinibuss Alutagusel liikuma, et jõuda Tudult Avinurmele.
..................................................................................................................................................

Äraeksimine Alutaguse laanes

     Kui palju on selleks tarvis, et eksida? Mitte palju. Minge Alutaguse laande ja vaadake käies ülespoole, puude harunevatesse võradesse, jätke seejuures maapealne tähele panemata, kahe silma vahele. Möödub minuteid, ilm on tuuleta ja pilves, talv on vorminud puud ühtlaseks, nii üksteisega sarnaseks, nii ühenäoliseks. Ja siitpeale, endale märkamatult, oletegi Alutaguse võrgus, tema lumises labürindis.
     Minuga juhtus nõnda.
     Hommikul oli päevaplaan peetud, kuhu minna. Päike tõusis. Ees laius 7-8 km metsaavarust, siis tuli Muraka raba. Kagusse jäi Oonurme küla. Koer jooksis, saba rõngas, minu ees, ja ülal pea kohal lendas kaks ronka. Lund oli parasjagu poolde saapasäärde ning varsti olimegi Muraka raba ääremail, haavasalus, kus pesitsevad lendoravad. Jaa-jah, te lugesite õigesti: nimelt lendoravad.
     Lendoravate arvukus, elutingimused ja palju muudki (lendorav sööb nimelt haavapuu võrseid ja pungi) sõltuvad vanade haavikute olemasolust, pluss terava ja tugeva nokaga kirjurähnidest, kes seest õõnsatesse puudesse parajaid auke meisterdavad (muidugi oma pesa tarvis). Hiljem hõivab lendorav rähni pesa ja õõnes haavapuu saab talle koduks. Musträhni pesaauk on muide liiga suur, sealt pääseb ka nugis sisse ja lendorav tema pessa ei asu.
     Lendorav pole kuigi võimekas lendur. Tihti liugleb ta ainult väikese vahemaa, saba ja jalgadevahelist lennunahka kasutades, ühelt puult teisele, maapinnale teeb ta harva oma jälgi.
     Kõnnin edasi. Veel kaugemal rabasalus on võimsa kaljukotka pesa. Tean, et möödunud suvel sai seal tuule tiibadesse noor kotkapoeg, mis on looduse majapidamises suursündmus.
     Ilm on muutunud märkamatult halliks ja külmemaks. Pikk see talvine päev ikka on. Oma suureks imestuseks jõuame Laikaga jälle haavasallu tagasi. Tõepoolest, samad vanad haavad! Vaata ja imesta, haavatüvel oleks nagu inimese nägu peas ja nagu naeratakski pilkavalt ja sõnaks: "Ah kui hea, jõudsite kenasti tagasi!"
     Ent kuhu me nüüd välja jõudsime? Pikk lai siht - täiesti tundmatu koht. Kes ütleb, kuhu see siht välja viib? Uurin puutüvel kasvavaid samblikke, sest nemad hoiavad ikka puu varjulisse tüvepoolde. Käime niimoodi vaikides umbes kilomeetri, sumame veel teisegi kilomeetri lumes. Ei, metsa jääda ei saa, peab minema!
     Jõuame sõtkutud rajale. Äkki viskub Laika tagasi, vastu minu jalgu, kiunatab ja edasi enam ei lähe. Ümbritsevas lumes on palju jäljeauke. Leian taskust ajalehe ja süütan põlema. Metsaaluses lahvatab kollane valgus. Põigiti üle teeraja lähevad ridamisi hundijäljed. Seitse metsapeni on just nüüdsama üle sihi karanud. Hundinärvid tulele nähtavasti vastu ei pidanud.
     Metsasihil ei paistnud lõppu tulevat. Meie teerada pöördus järsult paremale, kus valendas mingi lagendik. Metsavahimaja oli kohe metsa ääres ja aknad kumasid heledalt pimedusse.

1. Juhan Lepasaare koera nimi oli
a) Peni
b) Laika
c) Koer

2.Lendoravad pesitsevad
a) kuusikus
b) kaasikus
c) haavikus

3. Lendorava pesa on harilikult
a) musträhni vanas pesaõõnsuses
b) vanas haavatüves
c) kirjurähni vanas pesas

4. Lendoravad kasutavad lendamiseks
a) lennunahku jalgade vahel
b) saba ja lennunahku jalgade vahel
c) nahast tiibu

5. Lendoravad söövad
a) pähkleid
b) samblikke
c) haavapuu võrseid ja pungi

6. Loodusuurija pääses huntide käest, sest
a) tal oli püss kaasas
b) hundid kartsid elavat tuld
c) hundid peletas eemale koera ähvardav haukumine