Vaeslaps vastas: "Kuhu ma istun? Tõld on tühi."
Vanapagan vastu:
"Sees on, sees on siidisuled,
sees on padjad paremad!"
"Ei ole ma harjunud siidisulil ja pehmeil padjul
istuma, tooge heinu tõlla põhja!"
Vanapagan pojale:
"Jookse, poega, jõua, poega,
heida jalga enese pärast,
naise saad sa naljapärast!
Jookse üle Riia Koiva -
seal on ilma vööta kuhi."*
Poeg pühkis minema kui tuul ja oli kui tuul jälle tagasi.
Aga selsamal
silmapilgul laulis kukk ja vanapagan oli ühes naise ja
poegadega, ühes tõlla
ja hobustega kui maa alla kadunud. Vaeslaps oli üksi oma
kuld- ja
hõbeehtes sauna lävele seisma jäänud.
Kui talutütar teisel päeval vaeslapse rikkust nägi, ei jätnud ta
teda enne
rahule, kui teada sai, kust vaeslaps selle rikkuse saanud.
Järgmisel laupäeva õhtul jäi nüüd talutütar meelega pärast
vihtlejaid üksi
sauna. Ei kestnud ka kaua, seal kilisesid ja kõlisesid tõld ja hobused
jälle
sauna läve ees.
* Kuhjale tehti enne ja tehakse ka praegu veel rehaga ring keskpaiga
ümber, s.o. tõugati heinad ülespoole, nii et jälg järele jäi, mida
"vööks" kutsuti. "Vööga" kuhja juurde ei tohtinud tulihänd ega
keegi muu kuri tulla.