Vaene tütarlaps läks laupäeva õhtul sauna. Vihtles ja pesi vanakesi,
mis
eest talle mitukümmend korda aituma anti. Et ta nüüd teisi niipalju
aitas, ei
saanud ta ise enne lavale minna, kui kõik saunalised läinud olid. Kui
ta
parajasti laval vihtles, kuulis ta korraga väljas sauna läve ees
kilinat ja
kõlinat, nagu oleksid mitu saksa tõlda ukse ees peatanud.
Tütarlaps pani ruttu särgi selga ja vaatas läbi ukseprao välja.
Väljas seisis uhke kuldtõld nelja uhke täkuga. Hobustel olid kuld- ja
hõbeehted ümber; liigutasid nad pead, siis kilisesid ja kõlisesid
ehted nagu
pulmahobustel.
Tõllast astus välja aga vanapagan oma emandaga ja kolme pojaga.
Tütarlaps tegi ruttu ristikese sauna lävele ja jooksis ise lavale.
Vanapagan astus lävele, ei tohtinud aga sisse tulla, sest issaristike
oli ees.
Ütles siis väljast: "Tule nüüd välja, tütreke; lähme
ära!"
"Ei ole riideid, ei saa minna!" vastas vaeslaps.
"Küll lasen kodust riided tuua; ütle, tütreke, mis sul
tarvis!" meelitas
vanapagan.
Hiir aga õpetas vaeslast sauna nurgast: "Üksi, üksi,
õeke!"
"Ei ole siidsärki selga panna!" ütles vaeslaps.