Harjumaa rahvarõivad

Harjumaa rahvarõivad kuuluvad Põhja-Eesti rahvarõivahulka. Naised kandsid särke, käiseid, seelikut, vööd, abielunaised põlle, paiguti kanti ka kampsunit ja liistikut ehk vesti. Seelikud olid kaharad, sageli pikatriibulised. Neiud ja tüdrukud kandsid peas siidlintidega pärga, naised linikut, hiljem pottmütsi.
Meeste ülikonna põhiosad olid särk, püksid ja vatt, jõukamatel ka vest. Piduülikonna juurde kuulus ka vest.

Võrumaa rahvarõivad

Võrumaa rahvariietel kohtab venelaste ja lätlaste rahvarõivaste jooni. Meeste püksid sarnanesid lõikelt vene omadega. Ka särki kanti vene moodi pükste peal. Abielunaised ei tohtinud palja peaga ringi käia, naised kandsid peas linikut, rätti või tanu.

Saaremaa rahvarõivad

Saaremaa rahvarõivad erinevad mandri rahvrõivastest. Alguses olid seelikud ühevärvilised, aga alates 19. sajandist triibulised. Täisvillane seelik oli raske seepärast kasutati trakse. Abielunaised ja täiskasvanud kandsid seeliku peal põlle.
Meeste rõivasteks olid pruunist või mustast villasest riidest vatt ehk kuub ja püksid. Suvel
kandsid mehed peas tuttmütsi või murumütsi, pidulikel puhkudel kaapmütsi.