NOOREMA VENNA ÕNN V Kask tellima: "Mis sa veel tahad? Kõik peab sündima!" Noorem vend vastu: "Anna mulle tore hobune saaniga!" Kohe hobune saaniga seal, kellad peal. Noorem vend kustutanud nüüd risti kase tüve pealt ära. Sõitnud koju. Kellad teinud ikka."Kilk, kalk, kilk, kalk!" Kuuendal ööl läinud vend veel metsa. Ütelnud kasele: "Kask, sind ma raiun!" Kask vastu: "Ära iialgi anna süüa sellele hobusele, kelle mult said! Ta elab ilma toiduta! Raiu mind nüüd, kui tahad?" Silmapilk kask kadunud. Noorem vend läinud koju. Võtnud vendade käest isa ära, toitnud ise teda. Küll olnud vendadel kade meel, et nooremal vennal ilma suurema vaevata palju uhkem maja ja palju uhkem põli. Aga mis teha?! Kolm aastat kulunud sest ajast, kui noorem vend maja ja rikkuse saanud. Olnud parajasti jõululaupäev. Noorem vend ütelnud: "Lähen, viin oma hobusele ka kallil õhtul leiba!" Andnudki. Niipea aga kui kase käest saadud hobune leivatüki ära söönud, olnud ta kadunud ja jäänud igavesti kadunuks. Noorem vend elanud aga surmani ilusat elu.   Eesti imede ilmast: Eesti ennemuistsed jutud I. - Tallinn: EESTI RAAMAT, 1995. - Lk. 86-89.