Nii pimme nigu kotin om nüid väl´lä

päiv alla satte mõtsalatvu päält

miä kulle ainaritsikide äält

ja tunne - kusikuklasi juusk säl´län

Utt pillimäng miu en`ge äste passip

ent äkist pistäp rüükmä rüärääk

om õkvalt säände eli nigu kääk-

sutass miu kõrvan keski kontrapassi

Nii kavva miä sääl toda joru kulle

kui uvvest´ vereväss lätt taivaviir

säältsammutsest saap akatuse piir

mes oiap lahun mõistlikke ja ulle

Seekord tutvustame Tartumaal kõneldud murdekeelt. Eks ole, kui esimesel lugemisel jääbki mõni sõna arusaamatuks, siis süvenedes mõistad varsti, mida luuletaja ütleb.

Täheke nr. 11 / 1989