EESTI RAHVAMÄNGE

MADU (Pöide)

Mängijad võtavad üksteisel kätest kinni, kusjuures üks mängija seisab ühte-, teine teistpidi. Esimene mängija on mao "pea", viimane mao "saba". Madu liigub siira-viira, kusjuures saba teeb suuri kaari. Mao ülesandeks on saba kinni püüda. Püüdmisel poeb mao pea läbi ka teiste käte alt. Läbipugemise ajal tuleb pöörelda osavalt ja mitte kätest lahti lasta. On saba püütud, hakkab ta peaks ja mäng kordub.

USSINAHAST PUGEMINE (Saarde)

Mängijad on neljakäpukil kolonnis. Kõige tagumine hakkab eelmiste jalgade alt läbi pugema, jäädes esimese ette samuti käpukile. Siis poeb tagant järgmine jne., kuni on pugenud kõik mängijad.
Kahe kolonni vahel võib läbi viia ka võistlusi.

TAGUMINE PAAR, VÄLJA! (Tuntud üle kogu maa)

Mängijad asuvad kahekaupa kolonni. Kolonni ees asub püüdja, kes hüüab: "Ass, ass, tagumine paar, välja! Kaks viimast mängijat kolonnist jooksevad teine teiselt poolt kolonni ette ja püüavad seal ühineda. Õnnestub neil see, asuvad nad kolonni etteotsa. Püüdja ülesanne aga on üks jooksjatest endale paariliseks püüda. Sel puhul hakkab üksikuks jäänud mängija uuesti püüdjaks ja mäng kordub.

NÕELAMÄNG (Laiuse)

"Nõelad" seisavad ühekaupa kolonnis. Igal nõelal on oma nimi: kotinõel, sukanõel, õmblusnõel, nööpnõel, kasukanõel, rinnanõel jne. Nõeltekolonni eesotsas seisab nõelte peremees. Nõelaostja tuleb peremehe ette ja ütleb:
"Tere, niiber-naaber, müü mulle nõela"
"Mis sa nõelaga teed?"
"Noh, õmblen. Mis nõel maksab?"
"Viis vana, kuus kõva, seitse selget raha."
"Kust nõela saab?"
"Tagakambrist takuvakast, sitsiniidi kera seest."
"Kotinõel!" hüüab lõpuks ostja.
Kotinõel jookseb välja ja katsub kolonni etteotsa asuda. Ostja aga püüab teda. Tabamise korral jääb nõel ostjaks, ostja aga muutub kotinõelaks ja asub kolonni etteotsa. Vastasel korral jääb ostja edasi oma ametisse.

A. Kalamees. Eesti rahvamänge. - Tallinn: EESTI RAAMAT, 1973. - Lk. 12-20.