KUIDAS SAADJÄRV SAANUD

Äksi kerik olnud natuke põhja pool, kui praegune kerik. Üks kord olnud kerik rahvast täis, ja parajast Jumala teenistus, kaks naist tulnud, ja jäenud kaugest, ei ole julenud enam sisse minna ja jäenuvad õue peale istuma. Üks must ärg tulnud ja vesi olnud ühte puhku taga, ärg tulnud ja jäenud keriku seina ääre seisma, naesed küsinuvad: "Mis so nimi on?" Ärg ütelnud: "Minu nimi on Saadjärv." Peale seda käinud ta kolm kord ümber keriku ja vesi olnud taga; vesi tõusnud kõrgemale ja matnud uksed kinni, rahvas kes kerikus olnud jäenud kõik sisse, need kaks naist kes väljas olnud päesenuvad ära. Praegust kui vagane õhtu on siis peab järve peal olles laulu healt kerikust kuulma, ja kalameste noodad peab torni ots katki kiskuma.