SUITSLOOM
Ilmar Sikemäe

“Kuule, isa, kuule, kas sa suitslooma tead?”
“Suitsloom? Kas suitsust loom?”
“Ei ole. Ta elab korstnas ja hingab suitsu sisse. Hingab suitsu ninast sisse ja puhub suust välja.”

“Aga mida ta sööb?”
“Tahma.”

“Ja joob?”
“Kui vihma sajab, siis joob tahmast vett. Kui lund sajab, sulab lumi korstnas veeks ja suitsloom joob tahmast lumevett.”

“Kas suitsloomad elavad ainult korstnas?”

“Ainult korstnates. Meie maja korstnas elab väike üheaastane suitsloom. Nad elavad enamasti keskküttega majade korstnates, seal on rohkem suitsu, ja kõige rohkem elavad vabrikute, vedurite ja laevade korstnates. Elektrijaama suures korstnas elab kõige vanem suitsloom - saja-aastane. Tema nimi on Tronks. Tronksul on kümme poega ja seitsekümmend seitse pojapoega. Mõni Tronksu poeg on läinud mujale elama. Üks tuli suitsupilve sees ja kukkus “Partisani” kino korstnasse. Ja üks Tronksu pojapoeg kukkus suitsupilve äärelt suure kaubaauriku korstnasse ja sõidab nüüd kogu aeg Aafrika ja meie maa vahet. Aga suitsloomadega on niisugune lugu: kui nad pistavad oma nina korstnast välja, kus pole suitsu, siis ei saa nad enam hingata ja hakkavad aevastama ja peavad korstnasse tagasi pugema. Nad arvavad, et muud ei olegi, ainult üksainus korsten. Ei ole autosid, busse, tramme, ronge, metsi, mägesid, jõgesid, merd ega ookeane. Ja on ainult suitsloomad. Meie korstna suitsloom arvab, et on ainult tema üksinda. Ja kui mõnes korstnas on kaks suitslooma, siis arvavad need, et kedagi rohkem ei olegi kui ainult nemad. Ei ole teisi loomi ega inimesi, ei neegreid ega indiaanlasi, ei sipelgaid, kajakaid, elevante ega krokodille. Ega suitsloom ei vaatagi korstnast välja, ta ei saagi vaadata, siis ei saa enam hingata. Sellepärast suitsloom ei teagi, mis mujal on. Eks ole, suitslooma maailm on ainult korsten?”

“Jah, ainult korsten.”
“Küll on suitsloom rumal loom, isegi seda ei tea, et televiisorid on olemas ja lennukid.”

Tõepoolest, suitslooma maailm on väike ja vaene ja silmaring ahtake. Aga uhke ja upsakas võib ta olla: tema on maailmas ainuke olend!

 

Täheke nr. 2 / 1969