RESSURSID Ammendamatute ressursside hulka kuulub päikesekiirgus (valgus ja soojus), õhk, vesi ja mõned uued energiaressursid. Maapinnale langevatest päikesekiirtest muutub 55 protsenti teisteks energialiikideks. Osa sellest kulub mulla, vee ja õhu soojendamiseks ja hajub pikkamööda ruumis, osa püütakse kinni taimede poolt ja kulutatakse nende kudede loomiseks, osa kulutatakse aurumiseks. Ja lõpuks, on juba esimesi samme tehtud päikese kiirgusenergia muutmiseks masinate abil elektrienergiaks. Päikese energiavarusid jätkub veel miljarditeks aastateks ning me võime neid lugeda praktiliselt lõpmatuteks. Maa atmosfääri kasutavad inimesed eelkõige hingamiseks. Atmosfääri õhku hingavad samuti loomad ja taimed, viimased ammutavad õhust peale selle süsihappegaasi, mis on nende toitumise tähtsaks elemendiks. Atmosfäär kannab edasi veeauru, mis, langedes maha vihma ja lumena, teeb võimalikuks maismaaloomade ja -taimede eksisteerimise. Tuule jõud paneb käima tuulemootorid. Lisaks sellele muutub atmosfäär iga aastaga ikka tähtsamaks ühendusteeks, mida pole tarvis ei ehitada ega remontida. Kuid vaatamata kõigile loetletud kasutusviisidele õhk ei lakka olemast õhk ja tema hulk praktiliselt ei muutu. Veel mitmekesisemad on vee kasutamisviisid. Vett kasutatakse elukondlikeks tarvidusteks, karja jootmiseks, seda kulub põldude looduslikuks ja kunstlikuks niisutamiseks, tarvitatakse toorainena, puhastajana, jahutajana, raskuste kandjana paljudes tööstusharudes ja ehitustes, vesi on kalade ja veelindude elukeskkonnaks, kannab laevu ja parvetatavat metsa. Vee langemisjõudu kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks. Vesi ei lakka olemast vesi, kuigi mõnikord kaob maa alla või muutub auruks. Kuid vett ei ole Maal igal pool nii nagu õhku. Mõnes kohas on teda külluses, teisal aga piiratud kogustes. Veel ja õhul on üks ühine omadus, mis sunnib neisse suhtuma eriti
säästlikult. Olles puhtal kujul kõige elusa aluseks, on nad kergesti reostatavad, ning
reostatud kujul võivad olla mitte üksnes kasutud, vaid isegi kahjulikud, mürgised
kõigele elavale. Nende reostumise allikateks on kõige sagedamini tööstuslikud ja
elukondlikud heitveed. Seleta lauseid: 1. Kokkuhoidlik tarbimine |