TALVE REKORDID

Millal algab talv? Kalendri järgi 22. Detsembril. Kuid astro - noomiline talve algus ei pruugi sugugi ühte langeda tege - like ilmastikuoludega. Inimeste, loomade ja taimede jaoks on talv käes alles siis, kui maapinda katab püsiv lumevaip ning ilm on pidevalt külm - ööpäevas langeb keskmine õhutemperatuur alla kolme kraadi.

Eestis saabuvad tõelised talveilmad tavaliselt detsembri lõ - pul või jaanuari algul. Ent esineb ka erakordseid meteoro - loogilisi nähtusi. Aeg - ajalt püstitab talv oma võimutsemise rekordeid.

• Üks varasemaid talve algusi oli Eestis 1965. aastal. Juba novembrikuus märgiti Tallinnas 21,3 kraadi ja Tartus 21,2 kraadi külma. 11.-12.novembrini katsid peaaegu terve Eesti lumehanged, mis jäid kogu talveks püsima.
• Hästi külmad ilmad olid Eestis 1966.aasta veebruaris: mandril täheldati 30 - 35 kraadi, kohati kuni 41 kraadi külma, saartel kuni 34 kraadi külma.
• Kuid oma külmarekordid püstitas talv Eestis 1940.aastal ööl vastu 17.jaanuari, mil Jõgeval registreeriti -43,5 kraa - di, ning 1941.aastal ööl vastu 3.jaanuari, mil Võrus re - gistreeriti -43,4 kraadi.
• Kirde - Siberis, Verhojanskis ja Oimjakonis asub Maa põh - japoolkera külmapoolus. Seal on jaanuaris päris tavaline, kui pakane on viiekümne kraadi ümber alla nulli. 6.veebruaril 1933 mõõdeti Oimjakonist 40 km kaugusel asuvas Krest Tomptori meteoroloogiajaamas 67,7 kraadi ja Verhojanskis 60,6 kraadi pakast.
• Gröönimaad katab peaaegu tervenisti kuni 3 km pak - sune jää. Selle maailma suurima saare siseosas on kõi - ge külmemal kuul - veebruaris - keskmiselt 47,2 kraadi pakast. Kuid 6.detsembril 1949.aastal registreeriti Grööni - maa seniseks absoluutseks miinustemperatuuriks 66,1 kraadi alla nulli.
• Väga külmad ilmad valitsevad püsivalt ka Alaskas Yukoni platool. Kõige külmem oli seal 3.veebruaril 1947, mil termomeetris peatus piiritus 62,8 kraadi juures.

1971.aasta jaanuaris mõõdeti Alaskas Endicotti mägedes - 62,1 kraadi.

- Maailma kõige külmem manner on Antarktis. Seda katab kohati 4,5 km paksune igijää ja -lumi ning siin on isegi suvel ööpäevane keskmine temperatuur kuni -35 kraadi, talvel aga langeb temperatuur alla -70 kraadi.

11.mail 1957.aastal registreeriti lõunapoolusel asuvas USA-le kuuluvas Amundsen - Scotti teadusjaamas 73,6 kraadi külma ning sama aasta 17.septembril 74,5 kraadi külma.

Kui õhutemperatuur on 80 kraadi alla nulli, muutub petrooleum sültjalt paksuks, raud läheb nii rabedaks, et seda võib puruks lüüa nagu klaasi. Inimene peab väljas töötades kasutama erirõivastust ja näokatet, muidu võivad külmuda kopsud, silmad, mureneda hambad.

Sajab lund. Lumikate kaitseb maapinda külma eest. Isegi kõige käredama pakasega ei lange temperatuur sügava lume all rohkem kui paar kraadi alla nulli, tavaliselt püsib null kraadi ümber.

• Eestis sajab lund 50 - 80 päeva aastas. Kõige varem kujuneb jääv lumikate Haanja, seejärel Otepää ja Pandivere kõrgustikul. Kõige hiljem jääb lumi püsima Saare- ja Hiiumaal. Lumikate püsib tavaliselt kuni 180 päeva, pehmel talvel aga ainult 20 päeva ümber. Lumikatte keskmine paksus on 30 - 40 cm. Haanjas on lumi kõige sügavam - üle 50 cm. Ühtlase lume rekordsügavuseks on olnud 90 cm.
• Eestis esineb kõige enam ja kõige võimsamat lumetuisku tavaliselt jaanuaris ja veebruaris. Kõige arvukamalt on tuisupäevi, kokku üle 30, Põhja - Eestis. Ent lumesaju ajal paisuv tuul on põhjustanud ka päris varaseid tuisuilmu. Üks erakoreselt tugev tuisk tabas Kirde - Eestit 21.novembril 1975.aastal. Tallinn - Narva maanteel olnud sõidukid sõna otseses mõttes uppusid hangedesse. Liiklus seiskus täielikult. Tugev tuul vaibus alles kahe päeva pärast.
• Põhja - Eestis poolteist päeva kestnud saju järel on mapinda katnud ühtlaselt 34 cm paksune lumi.
• 14. - 15.aprillini 1921.aastal sadas USA -s Colorado osariigis 24 tunniga ligemale 2 m sügavune lumevaip maha. Rekordhulgal sadas lund 1955. - 1956.aasta taalvel Washingtoni osariigis 25,4 m.
• Lumekübemed on õige tillukesed, enamasti murdosa millimeetrist. Kuid pilvedest langedes võivad lumekristallid üksteisega liitudes moodustada kuni 8 mm läbimõõduga helbeid ja kuni 1 cm läbimõõduga räitsakaid. Väiksemad lumehelbed kaaluvad 0,003 grammi, suured helbed isegi pool grammi. Kõige suuremate räitsakate läbimõõduks on olnud 12 cm. Niisuguseid labakindasuurusi räitsakaid sadas 1892.aastal Saksamaal.