KAS ÄIKE VÕIB OLLA OHTLIK?

Äikesega koos esineb hulk ilmastikunähtuseid, mis võivad olla ohtlikud. Need on välk, keravälk, õhukeerised (trombid ja vesipüksid), rahe.      Joonvälk kujutab endast võimsat sädelahendust kas pilvede, pilveosade või maa ja pilvede vahel.       Lennunduse algpäevil maksis äikesepilve sattumine lendurile elu. Äikesepilved ei ole ohutud ka tänapäeva lennukitele. Üldiselt tabab välgulöök lennukeid harva. Arvatakse, et kui pilves sähvatab välk sada korda, siis üks neist võib lüüa lennukisse.

     Keravälk ja helmesvälk (mitu järjestikust keravälku üksteise järel reas) on võrdlemisi haruldased.
     Keravälgu läbimõõt on enamasti 10-30 cm. Kujult on keravälgud kas ümarad, pirni või lindikujulised. Mõnikord on keravälkudel ka saba. Mõned inimesed on näinud keravälgu sees niiditaolist mustrit ja kirjeldavad keravälgu sisemust, kui "lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on seest üleni täis helendavaid jooni". Keravälku võib heleduse poolest võrrelda täiskuu või 100-200W elektripirniga. Enamasti on keravälgud punased, oranzid või kollakad, harvem ka valged või sinakad. Keravälgu liikumiskiirus on umbes sama suur kui jalakäijal. Edasi liikudes tekitab ta sahinat, suminat, praksumist ja särtsumist.
      Mõnikord lagunevad keravälgud mitmeks osaks või muudavad kuju ja värvust. Keravälgud ei ole kuigi püsivad, kuigi võivad tegutseda ka pikema aja vältel. Keravälgu eksisteerimine lõpeb tavaliselt plahvatusega.

Mida keravälk teha saab?

      Keravälgul on oma kindlad kombed, kuid millegagi üllatab ta alati. On tähele pandud, et keravälgu lähenemisel hakkavad sisselülitamata elektrilambid helendama, televiisoriekraanid virvendama ning raadiosaadetes on kuulda praginaid. Kui keravälk liigub toas ringi, võib ta panna plahvatama elektriseadmeid ja tekitada põletushaavu inimestel. Keravälk võib liikuda läbi seinte ja aknaklaaside, jättes järele väga väikseid auke. Kui keravälk lennukiga kokku põrkab, siis keravälk plahvatab ja tekib kõrvulukustav mürin ning pimestav valgussähvatus.

1. Äikesega koos võivad esineda järgmised ohtlikud ilmastikunähtused:
a. lumi, tuisk.
b. udu, seenevihm.
c. välk, keravälk, õhukeerised (trombid ja vesipüksid), rahe.

2. Arvatakse, et kui pilves sähvatab välk sada korda, siis
a. üheksa neist võib lüüa lennukisse.
b. üksteist neist võib lüüa lennukisse.
c. üks neist võib lüüa lennukisse.

3. Võrdlemisi haruldased välgud on:
a. keravälk.
b. helmesvälk.
c. joonvälk.

4. Keravälgu läbimõõt on enamasti
a.  5-7 cm.
b. 10-30 cm.
c. 1-5 cm.

5. Keravälku võib heleduse poolest võrrelda
a. täiskuuga.
b. päikesega.
c. 100-200W elektripirniga.

6. Keravälgu liikumiskiirus on umbes sama suur kui
a. autol.
b. jalakäijal.
c. lennukil.

7. Keravälgu eksisteerimine lõpeb tavaliselt
a. plahvatusega.
b. susinaga.
c. hajumisega õhku.

8. Keravälk võib liikuda läbi seinte ja aknaklaaside jättes järele
a. suuri põletusjälgi.
b. viisnurga kujulisi sädemeid.
c. väga väikseid auke.

9. Kui keravälk lennukiga kokku põrkab, siis
a. keravälk plahvatab ja tekib kõrvulukustav mürin ning pimestav valgussähvatus.
b. lennuki mootorid seiskuvad koheselt ja lennuk kukub alla.
c. lennuki keresse tekib auk, mis tuleb kiiresti sulgeda.