TARK MEES TASKUS
Heli Veigel

 

Hiljuti jõudis maailma ajalehtedesse uudis, et India kandist olevat leitud kummalise ürglooma luud. Teadlaste arvates kuuluvad need vaalade esiisale. Küllap sa tead, et vaal pole kala, vaid kala kujuga loom. Tema pojad sünnivad elusalt ja ema toidab neid piimaga, nagu seda teevad maismaaloomad.

Vaala esiisa nägi välja nagu hülgenahas krokodill. Tal olid päris korralikud jalad ja pikk saba taga. Arvatakse, et miljonite aastate vältel asusid ürgvaalad üha enam vette elama. Seepärast muutusid ajapikku nende jalad loibadeks. Tagajalad ja karvkate, mis ujumist segasid, kadusid lõpuks sootuks.

Kuna vesi aitab vaaladel nende hiigelkaalu kanda, pole ime, et mõned liigid on üsna suureks kasvanud. Suurim, sinivaal, on paraja laevamüraka suurune. Tema turjale mahuks lahedasti terve sinu klass.

Mõnedel vaalaliikidel on hambad ja nad toituvad väiksematest kaladest. Teistel on suu jälle nagu suur riidehari. Neid kutsutakse kiusvaaladeks. See riidehari aitab veest välja nõrutada imeväikseid loomakesi, planktonit. Hambaid pole siis tarviski, sest närida pole midagi. Sellist toitu vajab tohutu vaalamürakas ka tohutus koguses. Küürvaal näiteks on asja enda jaoks väga nutikalt lahendanud. Veepinna poole ringeldes laseb ta aeg-ajalt ninasõõrmeist õhku välja. Mullisammastest moodustub ring. Enne kui mullid veepinnale kerkivad, sõelub vaal ringi sisse jäänud vee suust läbi ja nõristab saagi välja. Iga loom on tark omal moel.

 

Täheke nr. 4 / 1995