Pilliroog

Pilliroog on Eesti kõige kõrgekasvulisem kõrreline. Ta sirgub kuni 5 meetri pikkuseks.

See taimeliik ei kasva ainuüksi mererannas, vaid ka soodes ja mujal niisketes paikades.

Pilliroog pole tüüpiline mereranna taim, sest ta ei talu kuigi soolast vett. Läänemere rannas saab ta kasvada vaid seetõttu, et jõesuudmetes ja mõnedes madalaveelistes lahesoppides on vesi võrdlemisi mage. Seal, kus on pilliroole sobivad kasvutingimused, võib ta moodustada kilomeetrite laiusi roostikke.

Pilliroo varred jäävad püsti veel pooleks aastaks pärast seda, kui taimed ise on surnud ja koltunud. Lehed on pikad, kitsad ja sitked. Tuule suhtes pöörduvad sellise kujuga lehed ikka risti. Nii on tuule surve kõige väiksem.

Pilliroog õitseb suve lõpul ja tema viljad ei saa enne talve tulekut küpseks. Taim levib
peamiselt risoomide abil, kust igal kevadel tärkavad uued võsud. Risoomid paiknevad tavaliselt maapinnas nii tihedalt, et ei jäta teistele taimedele kasvuvõimalusi. Pillroo risoomid on toiduks mõnedele imetajatele, näiteks mügrile.

Tema kuivanud varsi on meie rannakülade elanikud traditsiooniliselt kasutanud katusematerjalina, noori pillirootaimi aga loomasöödaks. Ulatuslikud roostikud on lindudele asendamatuks pesitsus-ja varjepaigaks.