LESTALUGU
Manivald Kesamaa

Lest on tõesti imelik -
ta on sama lai kui pikk.
Hakkab see ka silma:
ühel pool tal üldse pole silma.

Üks külg pruun, üks liivahall,
seljapoolel silmad tal.
Olgu hommik või ka õhtu,
ei ta pööra selga, kõhtu.
Merepõhjas, vetevoodis,
lamab ta vaid ühtemoodi.

Mõnus lesida on seal -
kõik on näha, mis ta peal:
kuidas vaikselt laine kiigub,
kas seal haug või säga liigub.
Ei seal keegi teda taba -
liivavärvi kõht ja saba.

Ütleb aga laste vaist:
lest on veidike vist laisk.

Kui ta kõhuli vaid poleks,
kahel pool tal silmad oleks
õiget moodi peas,
kena kala oleks lest
teiste seas.

Täheke nr.8 / 1975