KUIDAS KONN SAI HÜPPAMISE SELGEKS?
Aleks Kaskneem

Vanasti elas konn nagu konnad ikka. Sõi kärbseid ja sääski, rüüpas kraavist, loigust või tiigist vett peale ja magas talvel talveund. Ja ujuda oskas ta väga hästi. Ainult kui maa peal käis, ei hüpanud ta nagu nüüdsel ajal, vaid vantsis karjakoera moodi ikka lonta - lonta, lonta - lonta ja kui kiire oli, siis timpa - tampa, timpa - tampa - tirrdi.

Eks kord pandi teade välja, et kõik loomad võivad ehitada endale eluasemed ja selleks mõõtku igaüks soovitavast kohast ehituskrunt välja. Krundi suurus olgu kümme sammu pikk ja kümme lai. Konngi leidis soojärve kaldal ilusa sobiva paiga ja asus maad mõõtma. Luges mitu korda kümme sammu ühtepidi ja kümme teistpidi, aga nägi - väike. Väike, mis väike. Endale ja naisele ikka jätkuks, aga lastele, neid ju sünnib suve jooksul mitu tuhat - vaat neile jääb maa kitsaks. No kui mõeldagi, et kured pooled poegadest kinni pistavad, ikka on kümnesammulisest krundist nii suurele perekonnale vähe. Konn asus uuesti mõõtma. Võttis nii pikad sammud, kui iganes ulatas, vaatas, et venitab enda veel ära, aga kasu oli sest hoopis tühine.

Konn siis mõtles ja mõtles, kuidas täbarast asjast üle saada. Ja teate, mis ta välja mõtles?

Seadis end soomättale istuma, võttis hoogu ja tegi maailmatu hüppe. Ise ütles: "See on üks samm!" Hüppas uuesti: "See on teine samm." Hüppas ka kolmanda, neljanda ja järgmised sammud, kuni kümme täis. Vaatas: "Ehee, hoopis teine asi! Niisugusele krundile hakkab mu pere juba ära mahtuma."

Kui õige prooviks veel pikemalt hüpata? Puhkas väheke ja proovis uuesti. Nägi konn, asi edeneb, harjutamisest on kasu. Puhkas ja proovis uuesti, uuesti ja uuesti. Niimoodi kolm päeva - ikka silks ja solks, volks ja volks. Ja neljandal hommikul mõõtis endale lõplikult nii suure maalahmaka välja, et suuremat ära mitte tahagi.

Sellest nägi konn, et niimoodi hüppamisest on palju rohkem tulu kui vanamoodi tammumisest, ja õpetas ka oma pojad hüppama. Need jälle õpetasid oma poegi, viimased omakorda omi ning nõnda kuni tänapäevani. Konnarahvas enam käia ei oskagi, aina hüppab.