KALAMEES
K. Murakas

 

Olen alles väikemees,
siiski juba kalamees.
Vudisin kord järvele
suuremate järele.

 

Õngenöör ja ussitops
olid taskus - kuid, mis lops!
Puudus ritv…Nii pidin ma
suurtelt abi paluma.

 

Lepast ridva lõikas vend -
kiitis ise meistriks end.
Sööda seadmist näitas ka.
Nüüd võis püük siis alata.

 

Õnge vaevalt vette sain,
kui ju näkkas… kartsin: hai!…
Siuh!… Ja oligi siis maal
minu esimene "vaal"…

 

Kui meil kojuminek ees,
selgus päeva kangem mees.
Kolme kalaga mu vend
pidas juba võitjaks end.

 

Siis ma mättalt omad tõin,
rinna tähtsalt ette lõin:
tahtsin seitsme kalaga
kõiki üle trumbata.

 

Kuid mu kallist saaki nad
irvitasid - kadedad!
Kiitsid oma haugisid -
pilkasid mu maimusid.

 

Maim kas pole kala siis,
et nad kõik neid naersid nii?…
Kodus asjatundjalt ma
otsustasin küsida.

 

"Maim on kala - maitsev, hea!"
kiitis Ints, kes asja teab.
Saagist kõhu puntsu sõi,
tänades siis nurru lõi.