KALAL
Vanaisa võtab liivi selga ja läheb jõele. Pojapoeg jookseb tilpa - tilpa järele ja lohistab kotti järel, kuhu püütud kalad sisse panna. Vanaisa võtab riided seljast ja läheb jõkke. Pojapoeg vaatab kaldal pealt. Natukese aja pärast tõstab vanaisa liivi välja - suur luts sees! "Ahaa, ikka sain su kätte; olen sind ammu püüdnud! Säh, poisu, pane kotti ja vaata, et ta välja ei tule!" ütleb vanaisa libedat kala kaldale visates. Poiss paneb kala kotti ja vaatab, mis vanaisa edasi teeb. "Teine jälle!" hõiskab vanaisa tüki aja pärast. "Säh, pane kotti ja vaata, et ta välja ei tule!" Pojapoeg paneb sellegi kala kotti ja vaatab, mis vanaisa nüüd teeb. Natukese aja pärast vanaisal uus luts käes. Ja kõik ühesugused suured ja ilusad teised! Neljanda lutsuga tuleb vanaisa jõest välja ja läheb koti juurde vaatama, kui palju neid õige on juba. Kotis pole ühtki lutsu!… "Oh sa riivatu poisike!" hüüab vanaisa. "Sa oled ta kotist välja lasknud, ja mina püüan ikka üht ja seda - sama lutsu." |