JÕE TÄNAVAS
Eino Sepp

Jõe tänavas liiklus on elav.
Kui kala voolavas vees,
seal kaldakorteris elab
üks kuldsete kätega mees.

Kui ahvenal valutab hammas,
kui kogrel on õmmelda pluus,
kui lutsule meeldib soeng "Lammas",
kus hästi krässus on juus -
siis kiirustab kaldamajja
neist viimnegi pessimist.
Mees näpistab põsest, teeb pai ja…
ja abistab hädalist.
Kui pihid, kui lokitangid,
kui käärid on mehe käed…

Kuid vabal ajal ta hangib
häid raamatuid terved mäed.
Siis keerab ta maja lukku
- jõevähk on, muide, see mees -
ja sukeldub ajalukku,
kus visalt liigub, selg ees.
Nii veidrat võtet on vaja,
et kaasaeg silmist ei kaoks -
ta avastab möödunud aja
ju jõerahva noorsoo jaoks.