Jäälind

Jäälind on varblase suurune pika noka ja lühikese sabaga lind. Seljapoolt on ta erksinine, kõhupoolt roostepunase värvusega. Sulestikus on tal veel valget, musta ja rohelist tooni. Sulerüü kirevuse poolest pole Eestis peaaegu ühtegi lindu, kes temaga võistelda suudaks.

Jäälinnu elu on tihedalt seotud jõega. Oma pesa uuristab ta jõe kaldajärsakusse. Umbes meetripikkuse tunneli lõpus asuv pesakamber on vooderdatud kalaluudega. Pesas on 6-7 ümarat ja läikivvalget muna. Jäälind alustab pesitsemist juba aprillis. Suve jooksul võib tal olla 2-3 pesakonda poegi. Jäälinnu toiduks on pisikesed kalad ja selgrootud veeloomad.

Sügisel ei kiirusta jäälind lahkuma. Kui talv pole liiga käre,jääb ta meile talvituma. Siis elutseb ta mõnes kiirevoolulises,lahtise veega jõeosas. Kuna see kaunis lind ei ole Eestis kuigi arvukas, on ta võetud looduskaitse alla.