Haug

Haug on järve kõige suurem röövkala. Tema suu on lai ja täis nõelteravaid hambaid, silmad on suured ning hea nägemisvõimega. Piklik, ühtlaselt sale keha koos tagaosas paiknevate uimedega meenutab noolt. Sellise kehaehituse tõttu saab haug teha vees pikki välkkiireid sööste.

Haug on meie magevetes ja suhteliselt magedaveelistes mereosades laialt levinud kalaliik. Eestis püütud rekordhaugi pikkuseks on olnud 122 sentimeetrit.

Haug koeb, nagu särgki, aprillis-mais.
Ta eelistab kudemispaigana üleujutatud alasid. Tavaliselt ujuvad emas-ja isaskalad marjaheitmise ajal külg-külje kõrval. Isaskala teeb ajuti sabaga järske liigutusi, paisates viljastatud marjaterasid taimede vahele laiali.

Esimestel elukuudel toitub haug loomplanktonitest, kuid sügisel, kui ta on umbes 10 sentimeetri pikkune, hakkab jahtima kalu. Saaki varitsedes on ta roostikus või mujal peidus.

Haug on järve elukoosluses enamasti toiduahela lõpplüliks.