HAUG

Jõgedes, järvedes ja merelahtedes elab haug. Väikesi haugipoegi leiame suvel ojadest ja kraavidestki. Haug erineb teistest kaladest pika ja tugeva keha, suure pea ning teravate hammaste poolest. Ta on röövkala, meie vete suurim kiskja. Ta neelab alla peaaegu niisama suure kala nagu ta ise.

Haugipoeg elab ja kasvab hästi ka akvaariumis. Seal on eriti hea tema eluviisi jälgida.

Röövli kombed on haugil juba maimust peale. Ta varitseb saaki vesikasvude vahel ja sööb elusat toitu. Soomus on tal vöödiline ja laiguline nagu tiigril. See aitab tal hästi varjuda. Ringi ujuda haug ei armasta - ta seisab rohkem paigal. Kui ta ohtu märkab, äigab korraks sabaga ja kaob nagu välk. Akvaariumil olgu kindlasti klaasist kaas peal, muidu võib haug välja hüpata.

Akvaariumis elunevat haugi tuleb harjutada liha sööma. Selleks kinnitatakse lihariba õige nõrgalt peenikese niidi otsa. Kui niiti liigutada, haarab haug lihatüki. Varsti pole niiti enam tarvis: haug võtab toitu näppude vahelt.