Täishäälikuühendi pikkus
1. Tõmmake täishäälikuühenditele punane joon alla!
MERISKI
Nii maitsi kui ka meritsi
käib mere ääres meriski.
Ta toit on mitmekesine
ja üsna merevesine.
Kontvõõraga ei harju ta,
vaid kukub kohe karjuma.
On õige uudishimulik
ta nokk on punane ning pikk.
2. Igas tulbas on üks sõna, mis on esimese täishääliku pikkuse
poolest erinev. Leia see.
| rääbis |
tiir |
vesirott |
| kiisk |
pääsuke |
kobras |
| koha |
kiivitaja |
saarmas |
| luukarits |
vigle |
ondatra |
3. Loe ja jälgi huulte asendit ja täishääliku hääldamise
kestvust sõnades.
Leia tabelisse sõnu, milles on lühike, pikk, või ülipikk
täishäälikuühend.
Ma püüan järve ääres kalu. Mööda lendab kiil. Kiili tiivad on
ilusad sinised. Pilliroo peal roomab tigu. Kas sina tead, mida tigu sööb? Saarel elab
saarmas.
| lühike täishäälik |
pikk täishäälikuühend |
ülipikk
täishäälikuühend |
| . |
. |
. |
| . |
. |
. |
| . |
. |
. |
4. Täida lüngad õigete täishäälikute või täishäälikuühenditega!
.....ksk.....rd k.....tsus t.....gu endale
s.....re hulga k.....lalisi - j.....nese, s.....li, .....rava, sip.....lga, muti ja
v.....l m.....dki m.....tsar.....hvast.
K.....lalised tulid .....gel ajal kohale.
"Ter....., t.....r.....," ütles tigu .....ks.....lt.
"T.....lge .....g..... sisse."
Et k.....lalistele t.....d n.....data, tõmbas t.....gu ennast
v.....sakalt kokku j..... ast.....s ise esimesena m.....jja. J..... .....tama.
.....tas ja .....tas. Aga j.....rele ei tulnud talle k.....dagi.
".....h mind rum.....lat," t.....pas tigu v.....maks.
"K.....tsusin n..... palju k.....lalisi , et n.....d mahun v.....l .....nult
üksip.....ni oma m.....jja ära." |