AULID ON VÕIDUMEHED
Tiit Randla

      Veelinde on kahesuguseid: ühed oskavad ainult vee peal ujuda, aga teised ka vee all. Luik ja piilupart sügavat vett ei armasta. Veemutukaid saavad nad põhjast kätte vaid siis, kui nende lapik nokk maiuspalani küünib. Seejuures peavad linnu sabaots ja jalad tingimata veepinnale jääma. Hoopis isemoodi lugu on sukeldujatega. Nende tiibadest saavad vee all aerud. Sukelduma sunnib neid tühi kõht või kuri vaenlane.

aul.jpg (6529 bytes)

AULID

…Seekord said laheveel kokku vaeras ja hahk. Mõlemad olid heas tujus ja hakkasid hooplema, kumb sügavamale sukeldub. Algas veepidu. Lustilisi sukeldumisvõistlusest osavõtjaid tuli teisigi. Põhjast lendasid kohale aulid, lõunast kormoranid. Lainetel kiikusid vardid, kividel kükitasid kosklad. Jõuprooviks sõuti lahe kõige sügavamasse soppi. Kohtunikeks valiti pikasabalised aulid, sest nendega ei oleks suutnud keegi võistelda.

     Õhus lendlesid tiirud, nemad pidid valju kisaga võistluse algust kuulutama. Aulid, kes tervelt kaks minutit võivad hinge kinni pidada, sukeldusid kontrollpostidele- veealustele kividele istuma. Tiirud hakkasid kisama. Sukelduma sööstsid punapäised vardid ja merivardid, jääkosklad ja rohukosklad, tõmmu- ja mustvaerad ja lõpuks hahad.

     Esimene kontrollpost asus kahe meetri sügavusel- täismehele üle pea vees. Nii sügavale sukeldusid kõik võistlejad. Aga siis loobus edasisukeldumisest punapeavart. Tema rekordiks jäi kaks ja pool meetrit. Teisest võistlust kontrollivast aulist, kes asus viie meetri (nii pikk on telefonipost) sügavusel, libisesid mööda kõik vaerad, hahad ja merivardid. Nüüd jäi merepõhja veel meeter. Seal valvava aulini jõudis vaid hahk. Teistel lindudel oli jõud otsas ning nad pidid veepinnale tagasi kiirustama.

     Hüljes, kes vee all on kaladestki väledam, juhtus sukellindude võistlust pealt nägema. Hülgega on linnud alati sõprust pidanud, ja nüüd tahtsid aulid ka tema otsust kuulda. Loivaline kiitis kõiki võistlejaid ja kinkis hahale võidu eest suure suutäie maitsvaid südakarpe. Siis aga kutsus ta süvamerele kaasa aulid ja võõramaa linnud kormoranid. Linnuliigi kõige kangemad sukeldujad pidid lõpliku võitja selgitama.

     Aulid võitsid. Nemad sukeldusid kuni kuuekümne meetri sügavusse. Kormoranid neljakümnest meetrist sügavamale ei jõudnud. Paks ja täpilise kasukaga hüljes liigutas vurre ning lubas ka järgmisele lindude veepeole tulla.

Täheke,1973/9.

1. Millised veelinnud ei armasta sügavat vett?
a. vaerad ja hahad
b. kormoranid
c. luiged ja piilupardid

2. Miks valiti sukeldumisvõistluste kohtunikeks aulid?
a. sest nad on kõige rahumeelsemad veelinnud
b. sest nad näevad kõige paremini
c. sest nendega ei suuda keegi võistelda

3. Kes kuulutasid valju kisaga võistluste algust?
a. aulid
b. tiirud
c. kosklad

4. Kui sügaval asus esimene kontrollpost?
a. kahe meetri sügavusel
b. poole meetri sügavusel
c. poolteise meetri sügavusel

5. Kui sügaval asus teine kontrollpost?
a. kolme meetri sügavusel
b. nelja meetri sügavusel
c. viie meetri sügavusel

6. Kui sügavale sukeldus hahk?
a. viie meetri sügavusele
b. kuue meetri sügavusele
c. seitsme meetri sügavusele

7. Missugune veeloom jälgis lindude sukeldumisvõistlust?
a. kotik
b. vaal
c. hüljes

8. Missugused linnud võitsid sukeldumisvõistluse?
a.  aulid
b. kormoranid
c. piilupardid

9. Missugune oli sukeldumisvõistluse parim tagajärg?
a. 20 m
b. 40 m
c. 60 m