KULDKALA
Kuldkalu on väga mitmesuguseid: ühed on kogresarnased punakaskollast värvi kuldkalad, teised lühikese keha ja pikkade hõljuvate uimedega loorsabad, kolmandad suurte pungissilmadega teleskoobid.
Need kalad on nagu muinasjutust pärit. Kuldsed, hõbedased, sinised, punased ja valged soomused aina siravad, kui nad kergelt uimi hõljutades ujuvad roheliste kasvude vahel. Kuldkalad on pika aja jooksul inimese poolt aretatud. Nad elavad ainult akvaariumides ilukaladena. Kuldkalad söövad saia, liha, aga kõige meelsamini püüavad vesikirpe, keda neile võib tuua tiikidest.

HAUG
Jõgedes, järvedes ja merelahtedes elab haug. Väikesi haugipoegi leiame suvel ojadest ja kraavidestki. Haug erineb teistest kaladest pika ja tugeva keha, suure pea ning teravate hammaste poolest. Ta on röövkala, meie vete suurim kiskja. Ta neelab alla peaaegu niisama suure kala nagu ta ise.
Haugipoeg elab ja kasvab hästi ka akvaariumis. Seal on eriti hea tema eluviisi jälgida.
Röövli kombed on haugil juba maimust peale. Ta varitseb saaki vesikasvude vahel ja sööb elusat toitu. Soomus on tal vöödiline ja laiguline nagu tiigril. See aitab tal hästi varjuda. Ringi ujuda haug ei armasta - ta seisab rohkem paigal. Kui ta märkab ohtu, äigab korraks sabaga ja kaob nagu välk. Akvaariumil olgu kindlasti klaasist kaas peal, muidu võib haug välja hüpata.
Akvaariumis elunevat haugi tuleb harjutada liha sööma. Selleks kinnitatakse lihariba õige nõrgalt peenikese niidi otsa. Kui niiti liigutada, haarab haug lihatüki. Varsti pole niiti enam tarviski: haug võtab toitu näppude vahelt.

KOGER
Huvitavateks ja vastupidavateks kalakesteks akvaariumis on kogred. Neid võime lihtsa kahvaga püüda tiikidest ja vanadest turbaaukudest. Mudastes, umbekasvanud lompides, kus teistel kaladel on surmahäda käes, elab koger lahedasti. Ta ei nõua ka algajalt kalakasvatajalt suurt akvaariumi - lepib paariliitrise purgiga, kui sellesse panna veetaimi ning põhja liiva ja kivikesi. Kogred on väga liikuvad: keerlevad tundide viisi üksteise ümber. Eluga akvaariumis harjuvad nad kiiresti. Kokri võib toita saia, tangude ja lihaga.

“TÄHEKE”-. 1963/2., lk. 16