Kukeseente kasvamine
Asta Kass

     Õhtul ei olnud mitte midagi, täitsa tühi koht. Aga hommikupoole ööd algas sambla sees kahin ja kerkimine. Või kes seda öösel pimedas päris täpselt nägi ja kuulis.
     Üsna hommiku eel, kui hämarus puude vahelt taanduma hakkas, ajas seen kübaranupu sambla seest välja. Samblatutid lendasid kahele poole laiali.
     Seen vaatas, et vara veel tõusta. Las läheb päris valgeks. Kui päris valge oli, koputas seen õrnalt teistele vastu pead: " Ajage ennast jalule, mis te tukute. Päris parajat seenevihma tibutab. Rutem, rutem, päike juba suures kõrges."
     Seda ütles ta umbropsu, kes siis vihmaga aru saab, kui kõrgel päike on, on teda olemas või polegi.
     Seened tõusid ja tõuklesid. Üks väikseke lükati jalust maha. Seened kasvasid nii tihedalt koos, et ei mahtunud oma kübaraidki korralikult laiali ajama. Seepärast said nad veel rohkem märjaks. Aga teatavasti mõjub vihm seentele väga virgutavalt.
     "Vaatame, mis meist siis saanud on!" ütles seenepere, kui sadu lakkas ja silm juba päris selgelt seletas.
     Mis seal vaadata, kõigile on ju teada, et kukeseente niidistikust kasvavad alati kukeseened, puravike omast puravikud ja nii edasi. Ja et just kukeseened kerkivad maast nii tihedas kobaras, nagu ei jätkuks suure rutuga kõigile jalgugi. Kui muld on parajalt niiske ja vihma veel juurde tibutab, ruttavad kukeseened väga. Nad peavad seenelistest igal juhul ette jõudma. Aga see väike, kes jalust maha tõugati, see kasvas teistele järele ja sai suureks- suureks kõvera varrega seeneks. Endal pool pead sambla sees.

ÜLESANNE NR 1
Vasta küsimustele.

1. Mitu seent oli õhtul?

.......................................................................................................

2. Missugune oli ilm?

.......................................................................................................

3. Miks juhtus väikese seenega õnnetus?

.......................................................................................................

4. Missugune seen kasvas väikesest seenest?

........................................................................................................

ÜLESANNE NR 2
Asenda tekstis allajoonitud sõnad sobiva samatähendusliku sõnaga.

kahin - ............................................................................................

taanduma - .....................................................................................

ajage jalule - ...................................................................................

umbropsu - .....................................................................................

virgutavalt - ......................................................................................

lakkas - ............................................................................................

ÜLESANNE NR 3
Vali pala juurde sobiv vanasõna. Märgi see ristikesega(x).

- Kus viga näed laita, seal tule ja aita.
- Töö kiidab tegijat.
- Lõpp hea, kõik hea.
- Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
- Ära kiida iseennast, lase teisel kiita.