KUULSUSED ENDAST

“Inimesed eksivad, kui arvavad, et olen oma suure kogu üle uhke,” räägib Luciano Pavarotti.

“Ülekaal on tekitanud mulle päris suuri probleeme. Ühes ooperis pean kukkuma toolile. Esimese proovi ajal kukkusin väga hoolikalt ja aeglaselt. Lavastaja märkas seda ja lohutas: olgu ma mureta, tool on teraskonstruktsiooniga, ekstra minu jaoks tehtud. Proovisin järele - tõesti, tool pidas vastu igasugusele kukkumisele. Esietendusel aga lendas tool mu all tükkideks. Neid otsitakse lava taga siiamaani.”

Ameerika kunagine poksikuulsus Muhhamed Ali (süütas Atlantas olümpiatule) meenutab oma noorust.

“Olin väike poiss, kui täitus mu suur unistus: mulle kingiti jalgratas. Olin uhke ja õnnelik ning käisin kogu aeg sõitmas. Ükskord jätsin ratta mõneks minutiks omapead. Kui tagasi tulin, oli see kadunud. Keegi soovitas mul rääkida politseinikega, kes tegid sealsamas kõrvalmaja spordisaalis trenni. Loomulikult ei saanud nad mind enam aidata. Soovitasid ainult, et kui peaksin jalgrattavargaga kogemata kokku saama, võiksin talle peksa anda. Kui ütlesin, et ei oska, lubasid politseinikud mind õpetada. Selleks tuli trenni minna.

Muidugi ei kohtunud ma jalgrattavargaga kunagi. Aga iga kord, kui poksiringi astusin ja oma vastast vaatasin, kinnitasin endale, et see kindlasti ongi see tüüp, kes mu ratta ära varastas.”

Meie Meel. 6. november 1996.