KES KLEEPSE, KES PUTUKASARVI...
Paljud inimesed koguvad midagi, ohverdades oma hobile hulk aega ja raha. Miks nad seda teevad, kui mingit kasu ei saa? Kui kogutud asju ei saa müüa ega kasutada. Tihti kogutakse lihtsalt selleks, et asju on tore vaadata ja sõpradele näidata.
Olen kuulnud mitmest õige omapärasest ja huvitavast kogust: vanaaegsete trammivagunite kogu (100), ümbrike kogu (ameeriklase kogus oli miljon ümbrikku, suurem osa eri maadest), juukseklambrite kogu (500 000), fotoaparaatide kogu (90 000). Mina kogun kirjasõprade fotosid. Olen kogunud kuus aastat, ning mul on 300 fotot. Muidugi ei ole ma praegu enam kõigiga kirjavahetuses, aga huvitav on vaadata, kellelt olen kirju saanud. Igal kogul on oma võlu. Ent mis huvi võiksid pakkuda näiteks putukate tundlad?! Neid ei saa müüa, ei paku need silmailu ning vaevalt sõbradki sääraseid kõverikke imetleda tahaksid. Teisiti arvas sakslane, kes alustas kogumist 1980. aastal ning kogus 50 000 erinevat putuka tundlat. See tundub tobe. Kuid, igaüks kogub seda, mis teda huvitab.
Meie Meel. 19. juuni 1996. |