REBASEPLIKA KASS-JASS - bussijuht KIISU-LIISU - konduktor JÄNES - militsionäär KOER - sõitjad HUNT KITS KANA KARUMEMM KARUJUNTS REBASEMAMMA REBASEPLIKA
Pange mõned toolid vastamisi ritta. Ees on bussijuhi koht. See on buss. Seadke nüüd sõitjad sappa, välja arvatud rebasemamma ja rebaseplika, nemad tulevad hiljem peale. KIISU-LIISU: Rutem, rutem! Ärge jääge seisma, liikuge ettepoole! Sõitjad istuvad. Üks koht jääb vabaks. Kass - Jass on selle ajaga kabiini roninud ja paneb käed roolile. (Rooli võib ise meisterdada, kuid võib ka lihtsalt mängida, et ta on.) KASS-JASS (Kiisu - Liisu poole pöördudes): Võib sõita? KIISU-LIISU (surub mängult kellanupule): Võ - ib! Kass - Jass paneb bussi käima. Sõitjad mängivad sõitmist, see tähendab kõiguvad. Kui buss järsku pidurdab, kukuvad peaaegu istmelt maha jne. KIISU-LIISU: Palun sõiduraha! KITS (ulatab raha üle ajalehe, mida loeb): Kapsajuurika puiesteele! KIISU-LIISU (rebib rullist pileti): Palun! Viies peatus. (Kõva häälega:) Päikesetõusu väljak! Buss peatub. Kiisu - Liisu surub kellanupule. Buss hakkab jälle liikuma. KIISU-LIISU: Järgmine peatus - Kasesalu puiestee! KANA (edvistab ja kekutab kogu aeg): Olge heaks, Kruubi tänavale. (Saab pileti.) KOER (kähiseva bassihäälega): Hagija tänavale. (Saab pileti.) KARUMEMM (lihtne ja heasüdamlik; õlgadel rätik, käevangus turukorv): Mismoodi me saame kõige paremini Mesipuu tänavasse? Ütle meile, tütreke, kui maha tuleb minna! KIISU-LIISU: Ärge kartke, see on ju mu amet! (Ulatab pileti.) KARUJUNTS: Aga kus minu pilet on? KARUMEMM: Kasva aga, kasva, oled veel liiga väike! KIISU-LIISU (hundile, kes teeb näo, nagu tukuks): Sõiduraha, kodanik! Hunt ei kosta musta ega valget. Ma ütlesin - ulatage sõiduraha! Hunt ei kõssagi. Kiisu - Liisu vilistab, buss pidurdab järsku. Peale tuleb jänes - militsionäär. KIISU-LIISU: See kodanik tahab siin jänest sõita! JÄNES (haavunult): Mi-is? KIISU-LIISU (taipab oma viga): Noh... ilma rahata, ilma piletita. Buss hakkab liikuma. Sama bussimäng. JÄNES: No-noh! (Hundile) Kodanik, näidake oma pilet ette! HUNT (tuhnib taskutes, uriseb): Kr-r-kadunud... K-r-kaotasin är-ra. JÄNES (teeb hunti järele): Mak-rksate tr-rahvi! KOER: Auhh! Hundil pole pääsu - maksab trahvi. Buss peatub, jänes hüppab maha. KIISU-LIISU: Tulilinnu väljak! Tuleb peale rebasemamma oma tütrega. Emal on hulk pakke, ta on väsinud, tal on palav. Tütar on eputis, pirtsakas ja turtsakas. REBASEMAMMA (kuivatab käsivarrega nägu): Näe, kallis, vaba koht, istu, tibuke! Kana võpatab, kaagutab tahtmatult: kaa-kaa-kaa! REBASEPLIKA: Ma ei taha siia, tahan akna alla! REBASEMAMMA: Kallis, sa näed, et kõik kohad on kinni! Ära jonni, istu nüüd. Võta siit kotist purgikommi! REBASEPLIKA (nägu krimpsutades): Ei taha purgikommi, tahan mesikäppa. Karujunts nihkub hirmunult ema külje alla. Rebaseplika istub. REBASEMAMMA: Pai laps! Võta need pakid, mul on neid raske hoida. REBASEPLIKA (pirtsutab, siputab jalgu): Või veel. Mis sa veel ei taha! Mul on palav! Ja kleit läheb kortsu! ( Tahab nutma hakata ) REBASEMAMMA: Hea küll, hea küll, kiisuke! Istu ja puhka! Kits jätab lehelugemise, vaatab üle prillide rebasemammat ja tema tütart. Karumemm pöörab pea akna poole, koer urahtab tahtmatult, kana kehitab õlgu. KARUJUNTS (tõuseb üles ): Istuge, palun! Teil on raske seista. REBASEMAMMA (prantsatab istuma): Lõpuks ometi! Jõud on otsas, olen surmani väsinud. KANA (võtab julguse kokku): Ütleksite ehk aitäh ka! REBASEMAMMA: Õige mul asi, lapsed peavad vanematele inimestele kohta pakkuma. KARUMEMM: Aga teie tütar? REBASEMAMMA (mesisel häälel): Minu tütar? Ta on nii õrn, et lihtsalt hirmus! KÕIK: Või nii! Vaata aga vaata! Kuulmatu! Mis ema te olete? Välja bussist! REBASEMAMMA: Mina või? Mis õigusega? Kas te teate ka, kes ma olen? Kiisu-Liisu vehib rahakotiga, kits väristab habet, koer haugub, kana keerutab vihmavarju. Karumemm trügib ligemale, isegi hunt on püsti karanud ja ähvardab kepiga. Kõik tormavad rebase kallale. KÕIK: Rumal! Rikud last! Mõtle ka, mis sa teed! Kass-Jass pidurdab järsku ja buss peatub. Kõik langevad hunnikusse. Rebaseplika pistab ulguma. KIISU-LIISU: Kass - Jass, kuhu sa meid oled toonud? KASS-JASS: Teatrisaali. Las pealtvaatajad otsustavad, kes on siin õige, kes süüdlane. Noh, lapsed, kes tahab meie etendusest rääkida?
Laste sõna. - Tallinn: ERK, 1960. - Lk. 395 - 397. |