|
Memme musi
Lühendatud variant Elar Kuusi
lastenäidendist kolmes vaatuses, viies pildis
Tegelased:
|
MEMM - jänes
ESIJÄNN - Memme poeg
TEISIJÄNN - Memme poeg
PISIPÕNN - Memme poeg
SOKK - kärner ja õpetaja |
TIRTS - pillimees
SIIL - politseinik
KRAAKSU JAAK
RÖÖVEL MUST MASK
RÖÖVLISELL |
Sõnatuid tegelasi: põder, metssiga jt.
I VAATUS
1. pilt
Lagendik võsa veerel. Vasakul puravik. Paremal suur kapsapea. Keskel kaugemal Memme elamu. Videvikuline varahommik. Pisipõnn ilmub elamust, sulgedes tasa ukse. Läheb kikivarvul puraviku juurde, asetab käed selle kübarale. Istub seal liikumatult, kõrvad kikkis. Niisama vaikselt hiilivad elamust välja Esijänn ja Teisijänn, vestlevad esialgu omavahel.
ESIJÄNN (Pidulikult) Olen kolmepäevane.
TEISIJÄNN: Mina samavanune. (Läheb Esijännist mööda.)
ESIJÄNN: Sündisin hetk enne sind.
(Läheb ise ette. Seene juures üllatub. Tõredalt.) Pisipõnn! Noh, õige kena...
TEISIJÄNN:(Kah pahaselt) Just tema sündis viimasena,
jäi hiljaks terve minuti!
Näe, lühemad tal kõrvadki.
ESIJÄNN (tõstab häält): See laud on meile kahele!
PISIPÕNN (pudistab härdalt):
Mind jätke endi vahele,
sest kooli hilmsalt ihkan ka.
ESIJÄNN ( põrutab Pisipõnnile):
Kao tuppa! Või ... (Kallale asumas.)
TEISIJÄNN ( kange viguritele, Esijännile):
Tead, pole vaja!
Ma pigem talle ... (Sosistab Esijännile kõrva. Nad turtsuvad naeru tagasi hoides.)
PISIPÕNN (näeb lähenevat Sokku, kargab püsti): Õpetaja!
Ka vanemad vennad seavad end seene kui koolilaua taha, Pisipõnn nende vahel. Kõik seisavad sirgelt.
SOKK (auväärne, pika habemega ja lookas sarvedega, prillid ninal, päevik kaenlas):
Ma kärner olen, mök-mök-mää.
Kuid lapsi õpetan kah, nää.
(Viipab jännid istuma, avab päeviku.)
Te ütlete nüüd oma nime.
TEISIJÄNN (kihistab naerda):
Ei näe öelda, on liig pime.
SOKK: Vait! Ärgem tundi segagem.
(Esijännile.) Nimi?
ESIJÄNN (tõuseb, korrektselt): Esijänn.
SOKK: Su ema?
ESIJÄNN: Memm.
Sokk (lubab tal istuda, kummardub päevikusse märkima):
Väärt vastused. Saad minult viis...
Ja kelle järjekord on siis?
(Teisijännile, kes tõuseb.) Su nimi?
TEISIJÄNN: Teisijänn.
SOKK: Ja ema?
TEISIJÄNN (jõudnud vahepeal end koguni ringi keerata): Seesama Memm. Ka mul on tema.
SOKK (noogutab) :
Mök-mök ... Sa oled väike jänn.
Kui kasvad - mis sust saab?
TEISIJÄNN: Suur jänn.
SOKK (lubab ta istuma, märgib sisse): Kah viis ... Kes vastata veel sooviks?
TEISIJÄNN (vahetab Esijänniga pilgu, näitab Pisipõnnile): Ehk see siin oma tarkusi prooviks.
SOKK (kohendab prille, imestab): Ka pisim tulnud kooli! ... (Silitab toda.) Pai. Su nimi?
PISIPÕNN (teiste togimise tõttu endisest kõvemini) : Ai!
Vennad itsitavad.
SOKK (üsna pahasena): Ise Ai ja ema Ai!
Tobu. Nurka - kahe said.
(Märgib. Pisipõnn tammub tahapoole seisma, seljaga seene poole. Sokk silmitseb punetavat taevast ja järeldab, et jõuab isegi teise tunni teha.)
Matemaatika. Me arvutame...
Oma memmest räägime vast.
Tal on teid kokku mitu last?
(Vanemad jännid jõllitavad. Sokk otsustab esialgu veidi lihtsama ülesande anda. Viidates Esijännile ja Teisijännile.)
Üks pluss üks -- kui palju saame?
Kumb katsuks liita teie seast?
ESIJÄNN (mõtleb): Üks pluss üks ... Ei oska peast.
SOKK: Siis võite lehel rehkendada.
(Võtab päeviku vahelt kaks vahtralehte ja kaks osipliiatsit, jagab poistele. Nood kirjutavad. Sokk ise nuusutab õhku.)
Mis - suitsulõhn?!
TEISIJÄNN: Mul suitseb pea.
SOKK: Nii rängalt mõtled? Väga hea.
TEISIJÄNN (tõstab käe): Valmis.
SOKK: Palju tuli?
TEISIJÄNN: Sada.
SOKK (raputab habet): Ee- ei!
TEISIJÄNN (parandab ruttu): Tuhat.
SOKK: Vale puha. Nõrk. (Märgib halvas tujus päevikusse. Pisipõnnile, kes käe tõstab.) Sina?
PISIPÕNN: Neid on lauas kaks.
SOKK (rõõmsalt): Mök, täitsa õigus, kallis laps! Kuidas teada said?
PISIPÕNN (loendab sõrmedel): Vend. Ja vend.
SOKK: Ja kui juurde arvad end?
PISIPÕNN (tuleb tagasi teiste vahele, loendab):
Üks, kaks, kolm ... Meid kolm on siis.
SOKK( vaimustuses): Jälle õigus! Panen viis. (Märgib. Silmitseb üha helendavat taevast.)
Veel looduslugu vastame ...
Kas meenub teil üks taimeke,
mis süües maitseb imehea?
(Enne tõusid käed visalt, nüüd tarmukalt. Tund elavneb.)
Eks öelge, poisid.
JÄNNID (kooris) : Kapsapea!
SOKK: Miks eriti kuulus on ta?
Kõigil käed püsti. Viitab Esijännile.
ESIJÄNN: Ta otsa iialgi ei saa.
SOKK: Mök, täpselt nii. Ja mis laadi on ta maitselt? (Näitab Teisijännile.)
TEISIJÄNN: Šokolaadi.
SOKK (heldinult): Teist si’ukest pole kuskil pool.
Ta on ... (Näitab Pisipõnnile.)
PISIPÕNN: Kui tolt. Kui piimakool.
ESIJÄNN (parandab) : Tor - rt. Piimakoo - rr.
SOKK : Ehk näitate,
kus kasvab meil see maitsvake.
(Käsi upitatakse juba õpetaja nina alla. Sokk Esijännile.) Noh, sina.
ESIJÄNN (küünitub kogu kehaga seenele, näitab kapsapea poole):
Sääl, onu, sääl, nää!
SOKK: Jälle tõsi, mök-mök-mää...
Kes ta juurde oskab minna?
TEISIJÄNN (spontaanselt): Otsekohe silkan sinna. (Tormab sirgjoont pidi kapsani ja tagasi.)
PISIPÕNN (kargab esile, protesteerib valjult ja lapseliku nördimusega):
Nii luttu, otse, jänn ei lähe!
Ta luulab talgalt ... (Kah kapsani, ainult luurates ja ringiga.)
ESIJÄNN (itsitab koos Teisijänniga. Koputab Pisipõnnile otsmikule): Tolku vähe.
TEISIJÄNN (näägutab): Ta "luulab" "talgalt", ei käi "luttu" - põnnil suu täis "tatla putlu".
SOKK (mõttes):
On`s kõige otsem otserada?
See küsimus tuleks lahendada.
MEMM (väljub elamust)
SOKK (Memme märgates poistele):
Näod tõsiseks! Ja rivisse!
JÄNNID (joonduvad seene ette, valvel. Jalga maha põrutades):
Tere, hommikust, me memmeke!
MEMM (liigutatult):
Kas täna veel neid õpetad?
SOKK: (vaatab taevaserva) : Ju päike tõuseb. Lõpetan. Vaid ühte asja küsin veel. (Jännidele) Me kapsas väga suur on. Miks?
JÄNNID (kooris): Sest onu Sokk on kärneriks.
PISIPÕNN (Häbelikult): Ja et poisid teda kasvatavad.
MEMM (Sokule) : Nad ülihästi vastavad.
SOKK: Neil emakeel on pisut paha.
Ka rehkendada nad ei taha.
Kuid kapsateadus selge neil.
MEMM: Vist olekski aeg eineks meil.
SOKK: Jah, madam. (Küsib jännidelt, et ikka veel häid töötulemusi demonstreerida.) Kas üksi sööme?
JÄNNID: Ei kõlba see.
SOKK: Siis külalisi kutsume. (Jännid ruttavad elamu seinal rippuvaid gongikesi lööma.)
SOKK (kamandab): Ühes taktis, mitte vussida!
MEMM: Kui peosöök, pean end krussima. (Tuppa minemas. Ukse vahelt jännidele.) Ka teid vaja kammida ja pesta. (Jännid ema järel tuppa, esimesena noorim.)
TEISIJÄNN (pahaselt) : Va Pisipõnn!
ESIJÄNN: On jälle ees ta ...
Sokk siseneb viimasena, viisakalt jalgu pühkides.
2. pilt
Puravik on kadunud. Jänese elamu liikunud lava vasakule servale, kapsapea lava keskele. Paremale on ilmunud iseäralik puu.
KÜLALISTE ANSAMBEL (ligineb lauldes vasakult):
Läbi metsa, läbi rädi,
rabadest ja soodest läbi
kutset kuuldes ammu me
teie poole sammume.
Refr.: Samm, samm, samm, samm ...
Hanereas lavale põder, metssiga, rohutirts jt. Neid tervitab Sokk.
Asuvad kapsapea kallale. Elamust väljub Memm poegadega.
Teil on õpitud ja loetud,
põsed puhtad, karvad soetud.
Mis siis muud kui hiljukesti
mingem külaliste mesti.
(Memm koos poegadega samuti kapsa taha. Ring ümber kapsa tehtud, külalised lahkuvad. Neid saadab Memm.)
KÜLALISTE ANSAMBEL (Memmele):
Kõht on täis. Nüüd võta, säh,
tasuks nõnda pikk aitäh,
et ta küünib taevani,
taevast siia tagasi.
Külalised lahkuvad.
MEMM: Eks puhkame siis ... (Elamusse.)
SOKK (hüüab): Poisid, vakka! Tahan puhata!
Kõik kaovad lavalt.
RÖÖVEL ( mustas maskis, paremalt. Tema kannul ta väiksevõitu ja samuti maskis Sell, kelles ta lopsaka saba järgi võib ära tunda rebast. Röövel peatub kapsa ees.): Kui veider asi!
SELL (peatub ka, kummardub Röövli poole): Just, veider ese.
RÖÖVEL: Mis ta võiks olla?
SELL( Saali poole): Röövel mõtleb, olge vait! (Ta ise tardub paigale.)
RÖÖVEL (kobab kapsast): Ümar ... pehme ... Ta on apelsin!
SELL: Just nii, meister, ta on apelsin!
RÖÖVEL (kobab veel): Ei, apelsin mitte ... (Tardub vahtima.)
SELL (saali poole): Ssst!
RÖÖVEL: Tal on jalg all. Tähendab, ta on jalgpall.
SELL: Just, meister, jalgpall!
RÖÖVEL(raputab pead): Ei- ei. Jalgpalliks teda pidada ei või.
SELL: Ei-ei või.
RÖÖVEL: Ta on...
SELL: Ta on ... (ettevaatlikult.) Kapsapea?
RÖÖVEL: Jaa!
SELL: Meistril on õigus: jaa!
RÖÖVEL: Kontrolli, kas ta süüa kõlbab.
SELL: (hammustab) Lubage sülitada!
RÖÖVEL: Noh?
SELL: Lihtrahva lobi. Seda käivad söömas ...(Nuusutab) Metssiga ... tirts ... sokk ...jänes ...jänes.
RÖÖVEL: Või käivad siin... (Limpsab keelt). Mis siis teha? Kaasa viia! Kes tahab, tulgu röövli jutule.
SELL: Tulgu jah!
RÖÖVEL: Raiu kapsas juurika otsast maha!
Veeretavad kapsa lavalt. Tuleb Sokk haigutades. Vaatab koha poole, kus peaks olema kapsas.
SOKK: Mök-mök, teda pole näha... Kus mu prillid on?
JÄNNID (kiigates elamu tagant):
Need on sinu nina pä-äl!
Ainult väga ähmased...
SOKK (puhastab prille): Asi ikka ei klapi...
Kapsas kadunud! Appi! Appi!
JÄNNID (tormavad kohale, asuvad kapsast otsima:) Varas käinud! Kuuled, Memm!
MEMM: Mis seal`s muud, kui politseisse!
SIIL (kiiruga lavale, mapp kaenla all):
Olen polku iga toll.
Siin saab tehtud protokoll.
(Memme poole pöördudes) Mis sul kadus?
MEMM: Kapsapea.
Vaat, kus on ta juurikas. (Näitab maha)
SIIL: Kuid kus on masuurikas?
MEMM: Ma ei tea.
SOKK: Kah ei tea.
SIIL: Oot -- milleks on sul sarvi vaja?
SOKK: Olen poiste õpetaja.
SIIL: Koolmeister? ... Tõend?
SOKK: Habe, nää.
SIIL: Kas on ehtne? (Sikutab)
SOKK (valuga): Mök-mök-mää!
SIIL (vaatab ringi:) Oo -- suured jäljed! ... Kes need tegi? Kes jäljetegijat nägi?
HÄÄL: Mina nägin, vaak-vaak-vaak.
SIIL: Kes sa oled?
HÄÄL: Kraaksu Jaak.
SIIL: Tule siia, pop-pop-pop!
KRAAKSU JAAK: Siin ma olengi tip-top.
SOKK: Kes on siis varas?
Kraaksu Jaak sosistab Sokule midagi kõrva.
SOKK: Mök, kuidas ehmatasid mind!
MEMM (Soku juurde, tasa): Ka mulle räägi, ole hää.
Sokk sosistab Memmele kõrva. Memm kiljatab ja oigab.
SIIL: Mis sosistate ääri- veeri? Ta nime teata valjuhääli.
Kraaksu Jaak sosistab Siilile kõrva. Siil kohkub ja hakkab podisema. Kõik pistavad punuma.
SIIL: Tast räägivad kõik võbinal...
Kes on see röövel maski all?
No üks on kindel -- kelm on suur.
Suur tuleb tellida ka puur.
Lahkub
3. pilt
Tuba Memme elamus. Keskel seinal ripub väätidega raamistatud vana jänese portree. Sellest kahel pool raudrüü ja mõõk. Jännid istuvad sohval ja ümisevad laulukest.
Järsku koputatakse uksele.
ESIJÄNN: Kes seal on?
HÄÄL: Tehke lahti.
JÄNNID(Tormavad ust avama): Memm!
MEMM: Muudkui pea nüüd toidujahti. Tõin üht- teist koju.
Jagab lastele lepalehti, männivaiku, tammetõrusid.
ESIJÄNN: (Maitseb nina krimpsutades.) Halvad, kleepuvad.
PISIPÕNN: Tõlva maik.
TEISIJÄNN: Haisvad kõik.
MEMM: (Ohkab) Kui oleks kapsas..., ah, ei tea...
TEISIJÄNN: Kes näpsas meie kapsapea?
MEMM: (Aeglaselt) Must Mask.
TEISIJÄNN: Kus elab?
MEMM: Kaljukurus...
See röövel kõiki kisub puruks.
Te isagi ta läbi hukkus.
Küll võitles, aga varsti kukkus.
Vaatab portreed.
ESIJÄNN: Lähen kapsast tooma!
MEMM (Kiljatab): Röövli kurust?
Saa aru - see on kole koht!
ESIJÄNN: Ei hirmuta mind ükski oht.
MEMM: (Ohkab) Oot isa kihvakindla rüü
ma tõmban sinule siis selga...
ESIJÄNN: Nüüd röövleid hoopis ma ei pelga.
Head nägemist!
MEMM (kallistab kahte kojujäänud jänni.)
TEISIJÄNN: Ma lähen ka!
MEMM: Miks sina ka?
TEISIJÄNN: Ma pole kehvem isast!
MEMM (annab südamevaluga järele):
Kui tingimata tikud sõtta,
siis isa mõõk siit kaasa võta.
See nüriks iialgi ei lähe.
Lahkub, mõõk vööl.
Memm kallistab Pisipõnni.
PISIPÕNN (endamisi) :Oi, memme! Mulgi plaan on küps,
ma jõude kükkida ei suuda...
(Memmele)
Memm! Ehk mu vendadel ei vea -
kes siis toob sul kapsapea?!
MEMM: Ka sina?!
PISIPÕNN: Jah. Otsust ma ei muuda.
MEMM (Uues meeleheites):
Oot! Vähemalt - kui ees ränk tee -
sa võta ühes...(Otsib seinalt.) Heldeke,
ei enam mõõka ega rüüd!
Mis panen talle kaasa nüüd?
Jah. Omast käest oma vähemale
annan - tule lähemale -
kaasa üpris suure musi. (Suudleb valju laksuga)
PISIPÕNN: Üp - ris suur-re...(Üllatub.)
Musi aitas öelda rrr!
Kel kaasas on nii kõva musi,
ei karda mingeid takistusi!
Sööstab lavalt. Memm lahkub ka lavalt kurvalt nuuksudes.
II VAATUS
4. pilt
Öö. Röövlikuristik. Läbivingerdav maantee. Tagapool kõrge kalju. Paremal muldvall väravaga, mille peal silt: TOIT. Värava kõrvale on kapsapea peibutuseks ülesse pandud. Kalju all koobas sildiga: KOLU. Sealt vist pärineb ka häll, milles magab Röövel, jäsemed ja pea kiigutamisel maha kolksumas.
SELL (Kiigutab Röövlit ja laulab hällilaulu. Vaatab siis ringi ja hüüab): Meister!
RÖÖVEL: Norr, norsk, fii!
SELL: Ärka! Mul on au teatada, et saabus öö!
RÖÖVEL (üles karates): Kui öö, siis algab meie töö!
SELL: Tarvis võimelda. (Vehivad, karjuvad, kolistavad, prääksuvad, ammuvad jne)
RÖÖVEL: Nüüd tööle!
Astuvad maanteele ja jäävad saaki ootama.
SELL: Näe. Keegi läheneb!
Kostub laul:
Sellel pole miskit tuska,
keda ükski kihv ei suska -
raudrüü all on minu saba,
raudrüü all ka kõht ja naba.
SELL: Tal on seljas kihvakindel rüü.
RÖÖVEL: Tõesti? Võta valgus maha!
Tema rüü pean kätte saama!
ESIJÄNN (läheneb lauldes. Näeb kapsast, peatub ja hüüatab rõõmsalt): Käes!
RÖÖVEL (ilmub vaikselt.): Käes jah! Kihvakindel rüü siia! (Kisub rüü seljast).
ESIJÄNN: Kuhu sa mind viid?
RÖÖVEL: Toidulattu. (Lükkab jänni lattu ja vaatab kella). Kolmkümmend sekundit kulus. Töötan natuke veel.
Tõmbab endale raudrüü selga.
Kuuldub uus lauluviis:
Ei nüüd enam pääse suli,
mõõk mul lõikab nagu tuli!
Ta on terav alati -
röövlitest teen salati!
SELL: Tal on nürinematu mõõk.
RÖÖVEL: Tahan seda endale! Võta valgust maha!
TEISIJÄNN (marsib mõõgaga vehkides lavale): Siia siuh ja sinna ... (Kapsast silmates.) Leitud!
RÖÖVEL(hiilib juurde ja haarab jännil turjast): Tabatud!
TEISIJÄNN: Mis minust saab?
RÖÖVEL: Saab suutäis, lähed järjekorda ootama.(Lükkab jänni toidulattu.)
SELL: Kolmas tulija! Aga sel pole mingit relva.
RÖÖVEL (vihastub): Kus jutt! Tahad öelda, et keegi julgeb relvata minu juurde tulla?
Kuuldub laul:
Reisin nõudma kapsapead,
andke kätte, olge head!
Võidan kas või vana susi -
mul on kaasas memme musi.
RÖÖVEL: Kuuled, tal on ju relv! Aga mis asi see memme musi on?
SELL: Pole aimu, teie kõrgus. Küllap mõni salarelv.
RÖÖVEL: Ehk tugevam kui kihv, raudrüü või mõõk?
SELL: Küllap vist tugevam.
PISIPÕNN (hääletult sisse ja hoopis teiselt poolt):
Vabandage. Öelge, olge head,
kus on minu kapsapea?
RÖÖVEL: Si...
SELL(näitab toidulao poole): Sinna.
PISIPÕNN (läheneb laole): Tahan nende juurde!
Sell avab värava ja Pisipõnn läheb sisse. Sell lukustab värava kiiresti.
PISIPÕNN: Mis nutate siin kõigest väest?
JÄNNID: Mult võeti rüü...
Ja mõõk mu käest.
PISIPÕNN: Kuid memme musi on alles mul!
TEISIJÄNN: Siis pole lugu hull.
ESIJÄNN: Ent piiravad meid kõrged vallid.
TEISIJÄNN: Ja kinni uks.
PISIPÕNN:
Ah, vennad kallid,
küll pääseme.
(Hüüab): Ehk avaksite!
RÖÖVEL: Musi siia, muidu mitte.
PISIPÕNN: Palun mitte pahaks panna -
musi teile ma ei anna!
Pigem löön teid nagu loogu.
Vennad, võitlus, võtke hoogu!
RÖÖVEL: Sell, too mulle püstol! Ei, kuulipilduja! Hoopis suurtükk! Kukk vinna! Tuld! Miks sa ei lase?
SELL: Ma kardan pauku.
RÖÖVEL: Ma ise. (Hakkab sihtima)
Samal ajal hüppavad jännid oma treenitud jalgadega üle valli ja hiilivad Röövli selja taha. Põrutavad kolmekesi koos jalaga maha. Kõlab justkui kahuripauk. Sell põgeneb. Röövel hüppab ja satub kahuri toru ette.
PISIPÕNN: Oi, mis imelik veider riist on see?
RÖÖVEL: Poiss, ära trikli kallal pusi!
Näe, laetud kahur...
PISIPÕNN: Ptüi, kah asi... (Vendadele):
Nüüd tulen üksi toime, pojud.
Te võite kohe joosta koju,
sest minuga jääb memme musi.
(Vennad vadivad minema. Röövlile, kes samuti püüab põgeneda.)
Teed kah jooksukatsetusi?
Ei, veereta mul kapsapead.
RÖÖVEL: Kuhu viin?
PISIPÕNN: Küll ise tead.
III VAATUS
5. pilt
Jälle jäneselagendik. Memme elamu. Kapsajuurikas.
ESIJÄNN (tuleb paremalt): Ah, kallis kodu, kenake!
TEISIJÄNN: Mis praegu teeb me emake?
(Löövad kodu ukse lahti. Memm nutab, Sokk lohutab)
MEMM: Kas tõesti minu pojad! (Haarab lapsed kaissu. Vaatab igatsedes kaugusse):
Neid oli kolm.
Tee peal nagu tõuseks tolm...
Veereb mingi suurem kera...
Kera ees väike mees...
PISIPÕNN: Memm, sa mind ei tunne ära?
MEMM: Mu pesamunake! (kallistavad)
PISIPÕNN (kapsale viidates): Kas võin pakkuda? Ta sulle tõin.
MEMM (silmab Röövlit): Aah!
Saabub Siil suure raudpuuriga.
SIIL (põgeneda üritavale Röövlile):
Seisa, stop!
Oled käes mul, pop-pop-pop!...
Varjad nägu maski taha? Siia relv! Näokate maha!
(Röövel täidab käsku. Kõik võpatavad nähes koledat hunti.)
SIIL: Kuulan üle selle kolli.
Saan kord valmis protokolli.
Soo, räägi, suli.
RÖÖVEL: Mina... Mina...
SIIL: Kes oled?
RÖÖVEL: Kehvik. Väike nina. Üsna tillu. Susi...
SIIL: Isa?
RÖÖVEL: Võsavillu.
SIIL: Kes viis ära kapsapea?
RÖÖVEL: Ma...ei...tea.
SIIL (kirjutab): Hunt ei tea.
PISIPÕNN: (tasa röövlile) Kuhu jäi su`st kapsajuurikas?
RÖÖVEL: Vaat, siia jäi.
SIIL: Masuurikas!
Siis ikkagi sa kapsa võtsid!(Pisipõnnile osutades:
Ja sina ka ta isa tapsid.
(Saali poole) Ja hirmutasid noidki lapsi...
Seadus roimi nõnda suuri
andeks ei saa anda. Puuri!
Kes veel röövlit soovib kaeda,
tulgu homme loomaaeda.
Siil lahkub puuriga lavalt.
MEMM: Nüüd alata võib laul ja tants!
(Kõik tegelased tulevad lavale keksima.)
HÄÄL: Vait! Räägib riigivõim.
SIIL: Njaa, sõna ütlema veel pean...(tõmbab Pisipõnni poolringi keskele.)
Eeskujuks tema teile sean.
Küll pole ta kes-teab-kui-pikk,
ent on eesrindlik kodanik.
Ta sõdis hirmsa susiga
ja võitis - MEMME MUSIGA.
LÕPP |