SUURIMAD DINOSAURUSED

Sauropoodid on kõigi aegade kõige suuremad maismaaloomad. Mitmesugused sauropoodid asutasid maad peaaegu kogu dinosauruste ajastu, 200 miljoni aasta tagustest aegadest kuni suure väljasuremiseni 65 miljoni aasta eest. Need hiiglaslikud olendid olid kõik aeglased, väikese ajuga taimtoidulised. Nende keha oli tünnitaoline, kael ja saba väga pikad ning nad liikusid neljal jalal. üks suurimaid teadaolevaid liike on Brachiosaurus, kes oletatavasti kaalus kuni 77 tonni. Sellest hoolimata ei ole ta kõige suurem loom üldse. Rekord kuulub tänapäevasele ookeani elanikule - sinivaalale, kes võib kasvada 30 meetri pikkuseks ning kaaluda ligemale 200 tonni.


Kõige pikem dinosaurus

Diplodocus kuulub kõige pikemate teadaolevate dinosauruste hulka. Tema kael oli 8 meetrit, keha 5 meetrit ja saba koguni 14 meetri pikkune. Loom ise oli siiski üpris sale, kaaludes "vaid" 10 tonni. Oma nõrkade hammastega rebis ta puult lehti, suutmata neid õieti puruks mäluda. Arvatakse, et Diplodocusel ja ka teistel sauropoodidel oli lihasmagu - omalaadne "pugu", kus taimemass puruks hõõruti.


Siiani kõige suurem

Kõige kogukam dinosaurus oli Brachiosaurus, kes võis isegi Diplodocusest pikem olla. Viimasel ajal on aga leitud hiigelluid, mille järgi kirjeldati uued liigid Supersaurus, Ultrasaurus ja Seismosaurus. Oletatakse, et need võisid olla veel suuremad kui Brachiosaurus.


Suurusest ka kasu

Sauropoodid said tänu oma pikale kaelale süüa nii kõrgelt puulehti, milleni teised loomad ei küündinud. Ning küllap pidid kiskjad ka hoolikalt kaaluma, enne kui nõnda suurt looma rünnata söandasid

 Dorling Kindersley Raamat "Aken Maailma", "DINOSAURUSED ja nende maailm"