BRAHHIOSAURUS
See on üks ammuste aegade hiiglastest: paraja maja suurune, küljelt küljele taaruv hiidsisalik ukerdas soomaal. Rohmakas kere neljal massiivsel jalasambal. Iga jalg kahe inimese kõrgune. Looklev ussikael vaevumärgatava peakesega pidevas liikumises. Et säärast elukat toita, pidid looma hambad ja magu töötama küllap päeval ja öösel. Nagu hiiglaslik madu lohises koletise järel ta hiiglaslik saba, mille hoop võinuks tappa elevandi. Selle hiigelsisaliku ristisid teadlased brahhiosauruseks. Oma kasvu poolest väärinuks ta maakera kõigi aegade gigantide seas vaieldamatult maailmameistri tiitlit. Tal oli kaelkirjaku topeltkasv ning kaela välja sirutades võinuks ta sisse vaadata neljanda majakorruse aknast. Koletise kõrgus oli ju kaksteist meetrit. Brahhiosaurused elutsesid jõgedes ja järvedes. Kuid nad ei osanud ega suutnudki ujuda, vaid loivasid aeglaselt mööda jõepõhja edasi. Nende vägev kasv lubas hiiglastel kahlata läbi mistahes sügava jõe. Pealegi paiknesid elaja ninasõõrmed mitte koonu allosas, vaid kõrgel pealael. Hingamiseks ei tarvitsenudki brahhiosaurus tervet pead veest välja pista. Otsekui allveelaeva periskoop kerkis veepinnale ta peanupp, millest siis kostus üksnes sissetõmmatava õhu vilinat.
Akimuskin, Igor.Kui krokodillid lendasid.-Tln.: 1984. |